Noorem põlvkond teab une pealt, kes on Instagramis ja Youtube’s pea 35 000 jälgijaga Sidni Tomson. Sisulooja saab alates sellest nädalast oma resümeesse lisada ka saatejuhi rolli, kuid enne seda saame Sidniga lähemalt tuttavaks. Veatu lainerijoonega Sidni ootab mind TV3 fuajees ja nakatab oma särava naeruga. Vestleme esmalt riietusest ja hakkan uurima, kas oleks õige nimetada teda kui sisuloojat ja soovin tema tiitlite kohta veel teada. ’’Jumal tänatud, et sa kasutad õiget sõna ja ei ütle suunamudija,’’ lisab Sidni otsekoheselt. Selge, saime vestlusele korraliku hoo sisse. Youtube andis võimaluse ennast väljendada Sidni sündis ja elas 10 aastat Pärnus, kuid ühel hetkel läks tema isa Soome tööle ja kogu pere pidi talle järgnema. Noor naine tunnistab, et Soome talle pigem ei meeldinud. ‘’Tore koht, riik kohtleb rahvast väga hästi, paremini kui Eestis, aga miskipärast ei tekkinud mul seal kodutunnet,’’ avaldab Sidni, kes on vanem õde suureliikmelises peres. Nimelt on tal kaks väikest õde, 10- ja 14-aastane ning 18-aastane vend. ‘’Ma elasin perega ka 10 aastat Soomes, seal ma hakkasingi tegema Youtube videoid. Mu onu kinkis jõuludeks läpaka, kus ma tegin erinevaid katsetusi ja panin need kõik Youtube üles,’’ räägib 22-aastane Sidni. Soomes leidis ta endale sõbrad ja klassiõega prooviti samuti populaarsesse videokanalisse oma sisu luua. ‘’Elasime väikeses külas, kus oli umbes 9000 elanikku. Vanemad inimesed on terve elu seal elanud ja nooremad tahavad ära, see on pigem hästi kinnise mõttemaailmaga koht. Mina ja mu klassiõde tegime muusikavideo Gangnam Style’le ja see sai kiirelt 2000 vaatamist. Kahjuks hakati meid kiusama ja öeldi, et rikume terve küla maine ära, mida sellel külal isegi polnud,’’ meenutab Sidni. Kuid vaatamata sellele ei jätnud teismeline Sidni jonni ja tegeles visuaalide loomisega edasi. ‘’Järsku tuli ühel videol 3000 vaatamist ja sealt alates olengi neid teinud, tänaseks juba 10 aastat. Mulle väga meeldib see ja inimesed on leidnud mu üles ning selle kõigega kaasa tulnud,’’ räägib ta oma hobist. Tema kontole sünnib sisu just sellest, mis parasjagu kõnetab ja mida süda ütleb. Psühholoogi juures käimine muutis elu Sidni ütleb avameelselt, et ta oli väiksena vastik laps. ‘’Kodus olin tore, aga ma olin väga õudne teiste vastu. Pigem olin alati kiusaja ja see, kes loopis sõnu inimeste pihta. Ehk ma olin vastand sellele, kes ma olen täna,’’ avaldab Sidni. Ta oli enda sõnul ka tüdruk, kes kiusas kõiki poisse ja provotseeris ning algatas klassis tüli. ‘’Ma otsustasin, et just täna mulle see laps ei meeldi ja me oleme kõik tema vastu. Olin selline liiderlik,’’ meenutab Sidni. Üheksandas klassis pidi noor Sidni minema ühe jama tõttu koolipsühholoogi vastuvõtule. ‘’Seal mul käis klikk ära ja mõtlesin, et miks ma selline olen. Psühholoog aitas asjadest ja väärtustest paremini aru saada. Ma sain ka ise seal aru, et mul pole põhjust kedagi vihata. Hakkasin rohkem lugema ja sealt tuli kuidagi tõdemus, et ma ei pea olema halb inimene, et tunda ennast teiste arvelt hästi,’’ arutab Sidni. Hetkel elatab noor sisulooja end sotsiaalmeedia kaudu ära, kuid erialane unistus on tal siiski küpsemas. ‘’Ma tahaksin olla tulevikus ise ka psühholoog. Soovin minna seda mingi hetk õppima ja töötada sellel alal. See ei ole isegi tagavaraplaan, vaid midagi, kuhu ma soovin pürgida. Tunnen, et saaksin sellega hästi hakkama. Suudaks inimesi kuulata ja aidata ning see on hetkel mu südamesoov,’’ avaldab Sidni. Ta tõdeb, et tänapäeval on kõigil väga palju probleeme. ‘’Ma arvan, et ükski inimene ei ole üdini õnnelik. Kui sa oled ebakindlam ja tarbid sotsiaalmeediat ning sulle surutakse näkku kogu aeg seda, milline sa ei ole ja milline sa peaksid olema, siis läbi selle on endale väga kerge tekitada ebakindlusi. Ükskõik, kuhu lähed või mida teed, siis sul on kogu aeg kellegi teise arvamus peas, ehk milline sa peaksid olema või kuidas sa peaksid käituma,’’ räägib Sidni sotsiaalmeediaga kaasnenud varjupoolest. Kogemustepagasisse saatejuhi amet Juba homme stardib TV3s uus tõsielusaade ‘’Kõige parem kaaslane’’, kus Sidni astub üles just saatejuhi rollis. Saade on sotsiaalne eksperiment, kus üheksa noort, kes tahavad parandada oma suhtlemisoskust ja suhete loomise vilumust lukustatakse kaheks kuuks nõukogude aegsesse majja. Osalised puutuvad kokku olmega, milles elasid nende vanavanemad – kus polnud liigseid mugavusi ja kus loota sai vaid iseendale. Majas on kuivkäimla, pesu saab pesta käsitsi või pesumasinaga "Riga" ning köögitehnika sünniaasta on oluliselt varajasem kui osalejate oma. Näksimist pole ja süüa tuleb teha ise lihtsatest toorainetest. Välja ei saa ja mõistagi peavad nad esimesest hetkest loovutama kõik sidevahendid ning majas pole isegi televiisorit. ’’Ma juhendan neid ja annan ülesandeid. Ühtlasi kommenteerin jooksvalt ja reageerin sellele, mida nad teevad ja kuidas nad kõigega hakkama saavad,’’ avaldab Sidni. Tema sõnul peaksid seda saadet vaatama kõik. ‘’Mul on naljakas vaadata, et inimesed kasutavad asju, millest mina ei tea mitte midagi. Näiteks seal on pesumasin, mis ei näe küll välja selline. Esimeses osas peavad osalejad tegema ka võid, ma ei oleks kunagi teadnud, kuidas sellist asja teha. Vaadata, kuidas minuvanused sellega tiimina toime tulevad, on väga huvitav,’’ leiab noor sisulooja. Samuti on oodata saates mitmeid üllatusi. ’’Seal käivad mitmed erikülalised ja tuntud inimesed, keda mul oli suur au kohata. Inimesed, kellele mina vaatan alt üles. Saate teebki just huvitavaks, et sa ei oska neid hetki oodata,’’ sõnab värske saatejuht. Lapsendamise võimalus avardas maailmapilti Sidni sõnul on tegelikult neid teemasid päris palju, mille pärast ta südant valutab. Muu hulgas kliima, ebavõrdsus, seksism, rassism ja homofoobia. ‘’Mul on randmel tätoveering, mis tähendab, et kõik on võrdsed ja mina olen kõigiga võrdne. Ma tegin selle siis, kui ma olin 18-aastane,’’ näitab kujutist oma käel. Sotsiaalmeedias peab Sidni õigeks jagada oma arvamust ja seista julgelt nõrgemate eest. ‘’Ma kajastan teatud seisukohti väga aktiivselt. Vahel see isegi läks liiga paljuks, eriti siis kui see Black Lives Matter (liikumine, mis propageerib vägivallatut kodanikuallumatust protestimaks afroameeriklaste vastu suunatud politseivägivalla vastu) teema tuli. Ma võtsin tugevalt sõna ja lõpetasin inimeste jälgimise, kellel on suured platvormid ja kes ei võtnud sõna,’’ märgib sisulooja. Tänasel päeval jagab Sidni palju homofoobia teemalist infot ja ka naiste ebavõrdsuse temaatikat. ‘’Mu kõige suurem missioon elus on see, et kõik inimesed oleksid võrdsed ja kõikidele oleks tagatud inimõigused, olenemata rassist, soost ja millest kõigest veel,’’ avaldab Sidni. Mõned kuud tagasi avaldas Sidni tugevalt arvamust ka laste saamise kohta ja jäi seetõttu suure kriitikalaviini alla. ‘’Ma ei ole kunagi öelnud, et ma ei taha emaks saada. Minu põhiasi on see, et ma ei näe ennast vähemalt esimest last sünnitamas. Mu suurim hirm oli kunagi see, et ma ei saa üldse emaks ja ma olen igavesti üksi. Kui me õppisime ühiskonnaõpetuse tunnis, et üksikemad saavad lapsendada, siis see täielikult avas mu mõttemaailma,’’ jagab Sidni avameelset mõttekäiku. Ta räägib, et see teadmine tõi talle palju rahu ja muutis kogu maailmapilti. ‘’Seetõttu ongi mu üks suurimaid unistusi just lapsendada.’’ Noor sisulooja ei saa tänase päevani aru, miks selline sõnavõtt lapsendamise kohta nii paljudele korda läks. ‘’See oli päris õudne, mis seal kommentaariumis toimus,’’ avaldab ta. ‘’Põhifookus oligi sellel, et ma tahan adopteerida, aga seda ei lugenud keegi mu sõnavõtust välja. Arvati, et ma ei taha sünnitada, järelikult olen siis halb naine,’’ avab Sidni oma mõtteid seoses selle teemaga. Eestis on tohutult vihkamist, sest inimesed on paljudel teemadel harimata Ta jõuab arutledes mõtteni, et eestlase lemmik söök on teine eestlane. ‘’Eestlastele väga meeldib vihata ja kommenteerida. Näiteks Soomes väärtustatakse inimesi sellistena nagu nad on. See on põhiküsimus, miks Eestis on nii palju vihkamist. Me oleme paljudel teemadel harimata,’’ lausub Sidni otsekoheselt. Tema sõnul elavad kõik omas mullis ja tarbivad sama meediat. ‘’Usutakse, mis on Facebooki kommentaarides kirjas. Lihtsalt lugeda ja maailmapilti avardada, see aitaks natukene rohkem kaasa.’’ Aja jooksul on sisulooja tundnud, et ka temal on madalamaid hetki, kuid on selgeks õppinud nipid, kuidas oma halva päevaga toime tulla. ‘’Kõige lihtsam asi, mis mind alati aitab, on unerežiimi kordasaamine. Kui ma lähen normaalsel ajal magama, siis ma juba tunnen, et mul on mingi kontroll ja need on väikesed võidud päevas. Tunnen ennast produktiivsemalt,’’ jagab Sidni. Tema arvates segab kohati õnnelik olemist ka inimeste isekus. ‘’Me kõik keskendume nii palju iseendale, et tihtipeale ei pane kõrvalolevaid asju tähele. Kui sa arvad, et sul on juuksed sassis või näed halb välja, siis tegelikult see nii ei ole,’’ lohutab sisulooja, kelle arvates kõik inimesed põevad liiga palju iseenda pärast. ‘’Oleme nii isekad, kedagi ei huvita see teiste osa ja kui sa sellest aru saad, et kõik on ainult endas kinni, siis sul on nii palju lihtsam elus olla ja edasi liikuda.’’ ’’Kõige parem kaaslane’’ on alates kolmapäevast, 19. jaanuarist kell 21.30 TV3s!
Jõuluvana 1 aastat tagasi Huvitav oleks teada, millistel aladel on käesolev neidis haritud ? Targutamises ja mudimises ? Pähh Vasta