Neil Young ja Promise of the Real avaldasid ühise stuudioalbumi “The Visitor”

Marko Tiidelepp

„The Visitor“ on legendaarse Kanada laulja-laulukirjutaja Neil Youngi 39 stuudioalbum! Ühtlasi on see mehe teine stuudioalbum, mis valminud koostöös USA rokipundi Promise of the Realiga.

Neil Young on paljude muusikasõprade arvates oma generatsiooni üks mõjuvõimsamaid muusikuid, kes olnud kõva tegija nii rokkmuusikas kui ka bluusis. Ta on 72-aastane ja alustas muusikaga juba 1960. aastal, seega 57 aastat tagasi!

Promise of the Real on USA rokipunt, mis alustas tegutsemist 2008. aastal ja nad mängivad koosseisus Lukas Nelson (laul, kitarr), Anthony Logerfo (trummid), Corey McCormick (basskitarr) ja Tato Melgar (löökriistad). Lukas Nelson on USA kantrimuusika legendi Willie Nelsoni poeg, kusjuures uuel plaadil lööb kaasa ka teine Willie Nelsoni poeg Micah Nelson, kes siiski ansambli ametlik liige ei ole.  

Bändil on seni ilmunud neli stuudioplaati, neist viimane 2017. aastal ja see kandis pealkirja „Lukas Nelson & Promise of the Real“.

Eelmine Neil Youngi ja Promise of the Reali ühisalbum „The Monsanto Years“ ilmus 2015. aastal. Nüüd uus album.

Mõned muusikakriitikud kinnitavad, et see album meenutab paljuski 1989. aastal ilmunud Neil Youngi plaati „Freedom“. Üsna paljudes lugudes ütleb Neil Young midagi väga konkreetset välja, midagi, mis talle ei meeldi, midagi, mille eest tasuks võidelda, mida tasuks kaitsta. Seega võiks uut albumit ka omamoodi protestiplaadiks nimetada.

Plaadi avalugu on „Already Great“, igati vägevate kitarrisaundidega bluusi ja rokki segav pala. Neil Young kinnitab laulus, et ta on kanadalane, kuid ta armastab USA’d, selle riigi vabadust, selle riigi vabadust tegutseda ja ütelda. USA on juba praegu suur, USA on tõotatud maa ja abistav käsi, kuid ühel hommikul ärgates tundub, et midagi on muutunud, selle kinnituseks laulavad mehed – no wall, no hate, no fascist USA. Üsnagi poliitiline sõnum, kas pole.

Teine lugu plaadil on „Fly By Night Deal“ ja see on taaskord bluusilik/rokilik lugu, milles on huvitavaid harmooniaid, üsna huvitavalt lauldud refrään, kuid suur osa laulutekstist on lihtsalt ette loetud. Lugu tööst ja sellest, kuidas torujuhtmed metsa hävitavad. Tegelikult jällegi omamoodi protestilugu, lugu looduse kaitseks.

Kolmas lugu on mõnus folgilugu „Almost Always“. Neil Youngi lauldud ja laheda suupilliga saadetud, kuid jällegi igati tõsise sisuga, milles juttu maailma muutmisest paremaks, unistustest jm.

Neljas lugu kannab pealkirja „Stand Tall“. Selleski loos on üleskutse seista planeet Maa eest. Maa võiks veel kaua elus olla, kuid selle nimel tuleks üheskoos hea seista. Lugu on muusikaliselt oluliselt rokilikum, kui näiteks eelmine lugu.

Viies lugu „Change of Heart“ on muusikaliselt kantrilikum lugu, kuues lugu on üle 8 minuti pikk „Carnival“, sisult üsna absurdne lugu, kuid seda tasuks vägagi tähelepanelikult kuulata ja jälgida. Muusikaliselt põneva ülesehitusega, liikudes päris mitme stiili vahel, justkui oleks 70ndate alternatiivne rokkmuusika tagasi.

Seitsmes lugu on bluusilik „Diggin’ A Hole“, milles ongi juttu ainult augu kaevamisest, lastelastest, kes vajavad pikka köit, mis teeb laulja vägagi murelikuks. No mine võta nüüd kinni, mis august ja mis köiest see lugu on, usun, et kuulaja püüab ise sellest loost järeldused teha. Igal juhul väga hea bluus.

Kaheksas lugu on „Children of Destiny“, mille kohta on mõned muusikakriitikud ütelnud, et see on didaktiline ja kergesti kaasalauldav, mida on põnev kuulata seetõttu, et selles loos mängib 56-liikmeline orkester, mis kõlab nagu grunge lugu, mis on sattunud Disney-muusikali. Päris põnev võrdlus, kuid üsnagi tõene.

Üheksas lugu „When Bad Got Good“ on plaadi kõige lühem lugu – see kestab vaid kaks minutit. Üleskutse keegi kinni panna, keegi, kes valetab, kuid ka sina valetad. Jälle üsnagi filosoofiline sõnum, laulus kuulda ka trellide kõlinat.

Plaadi viimane lugu on „Forever“ ja kui Sa arvasid, et plaadi pikem lugu oli juba kuulatud, siis eksisid, sest see lugu on 10 minutit ja 32 sekundit pikk. Jällegi huvitav lugu, bluusilik ja rokilik ja folgilik. Selline lugu, mida me oleme ka varem Neil Youngi esituses kuulnud, selline, mistõttu Neil Young üldse kuulus ja tuntud on. Laulus öeldakse, er Maa on nagu kirik, millel pole jutlustajat, inimesed peavad omaette palvetama, loomad ja linnud ei suuda neid aidata, puudel ja taimedel pole enam midagi uut müügiks.

Kümme lugu vana, head Neil Youngi. Head bluusi, folki, suurepärased pillimehed ja olulisi sõnumeid meile kõigile, kes üritame koduplaneedil ellu jääda.

Kuula Neil Young ja Promise of the Real ühist albumit "The Visitor" SIIT!

Kommentaarid puuduvad