Marillion on briti rokibänd, mis tuli kokku juba 1979. aastal Aylesbury’s. Esialgu oli ansambli nimi Silmarillion J.R.R. Tolkieni raamatu „Silmarillion“ järgi, kuid hiljem see lühendati. Marillion ilmus areenile post-pungi järgsel ajal ning neist sai omamoodi sild punk roki ja klassikalise progressiivse roki vahel. Võib öelda, et Marillion oli 1980ndatel aastatel üks edukamaid neo-progre rokibände. Tänaseks päevaks on ansamblil ilmunud 18 stuudioplaati ning nende tegutsemise võiks piltlikult jagada kaheks perioodiks – Marillion kuni aastani 1988, kui oli lauljaks Fish (õige nimega Derek William Dick, kes saab selle aasta 25. aprillil 60-aastaseks) ja aeg alates 1989. aastast, kui lauljaks tuli Steve Hogarth. Aastail 1983-1994 jõudis ansambli kaheksa albumit briti plaadimüügitabeli TOP 10 hulka, sh ka esikohale tõusnud album „Misplaced Childhood“ (1985, album püsis edetabelis kokku 41 nädalat!)) ning koos Fishiga jõudis briti singlimüügitabeli TOP 40 hulka lausa 11 lugu. Kuulsaimad kindlasti just 1985 aasta hittsinglid „Kayleigh“ ja „Lavender“, mis tõusid vastavalt kohtadele kaks ja viis. Marillioni esimene stuudioplaat ilmus 1983. aastal ja selleks oli „Script for a Jester’s Tear“, seni viimane stuudioplaat ilmus 2016. aastal ja selleks oli „Fuck Everyone and Run (FEAR)“. Siinkohal tasub meenutada, et Marillion on kahel korral esinenud ka Eestis – 1992 Rock Summeril ja 2009. aastal Tallinnas Nokia Kontserdimajas. 1997 ilmus ansamblil album „The Strange Engine“, millel on ka lugu „Estonia“, mis kirjutatud reisilaeva Estonia katastroofis hukkunute mälestuseks. Idee sai alguse siis, kui Steve Hogarth kohtus 1990ndate aastate keskel Paul Barneyga, ainsa britiga, kes pääses eluga reisilaeva Estonia katastroofist. Plaat, mille ma hetk tagasi plaadimängijasse panin on arvatavasti Marullioni kuulsaim ja edukaim album „Misplaced Childhood“, mis algupäraselt ilmus 1985. aastal, kuid 2017. aastal ilmus selle albumi remasterdatud versioon, mistõttu on põhjust sellest suurepärasest bändist, suurepärasest lauljast Fishist ja suurepärasest albumist uuesti rääkida. Album „Misplaced Childhood“ salvestati 1985. aasta kevadel Hansa Tonstudios Berliinis. Albumi produtsendiks on Chris Kimsey, kes enne seda plaati oli teinud koostööd The Rolling Stonesiga (bändi 1983. aasta album „Undercover“). Aastate jooksul on Chris Kimsey teinud koostööd mitmete suurepäraste artistidega: Peter Frampton, The Cult, Emerson, Lake & Palmer, Ten Years After, Killing Joke, Soul Asylum, Duran Duran, Yes, INXS, The Proclaimers, Golden Earring jpt. Albumil on ka kaks Marillioni edukamat lugu: kitarrisoolodega „Kayleigh“ ja klaverisoolodega „Lavender“. Muusikaajakiri „Kerrang!“ valis albumi ilmumisaastal parimuselt kuuendaks plaadiks, 2003. aastal valis ajakiri „Classic Rock“ albumi paremuselt kõigi aegade neljandaks kontseptsioon-albumiks. Kontseptsioon-albumiks saab nimetada plaati, mille lood moodustavad ühtse terviku, kuigi lugusid võib kuulata loomulikult ka eraldi, kuid ühtne tervik kannab edasi sõnumit ja muusikalist lugu. Kuulsaimad kontseptsioon-albumid on kindlasti Pink Floydi „Dark Side Of The Moon“ (1973), Eaglesi „Hotel California“ (1977) ja Pink Floydi „The Wall“ (1979). Uuematest plaatidest võiks välja tuua kindlasti Green Day „American Idiot“ (2004). „Misplaced Childhood“ koosneb kahest tervikust – üks, mis on vinüülplaadil A-poolel, teine, mis on B-poolel. CD-plaadil on tsüklid vastavalt lugudest 1-5 ehk algab lauluga „Pseudo Silk Kimono“ ja lõpeb lauluga „Heart of Lothian“, teine tsükkel on lugudest 6 – 10 ehk algab lauluga „Waterhole (Expresso Bongo)“ ja lõpeb lauluga „White Feather“. Mõned lood koosnevad veel ka mitmest osast, nt. „Bitter Suite“, „Heart of Lothian“ ja „Blind Curve“. Lauludes on erinevaid teemasid – kaotatud armastus, äkiline edu, tunnustus, kadunud lapsepõlv. Paljudes lugudes on autobiograafilise sugemeid, nt. „Kayleigh“, mis räägib suhete purunemisest, kusjuures Fishi endine tüdruksõber kandis nime Kay Lee. Laulus „Heart of Lothian“ laulab Fish: „I was born with the heart of Lothian“, mis viitab Šotimaa piirkonnale Midlothianile, kust Fish on ka pärit. „Lavender“ on samuti armastuslugu, mis osaliselt põhineb ka rahvalaulul „Lavender Blue“. Kui „Kayleigh“ jutustab õnnetust armastusest, siis „Lavender“ on lugu lapsepõlve süütusest ja puhtusest. Ma olen üsna kindel, et „Misplaced Childhood“ on selline album, mis pakub kuulajatele tõelist muusikalist naudingut. Plaadil saab kuulda rokkmuusikat, mis paneb kaasa mõtlema ja võtab kuulaja oma haardesse ja hoiab endaga esimesest loost viimaseni. Kõike neid emotsioone, mis plaat tekitab on üsna raske sõnadesse panna, nii nagu kvaliteetse muusikaga sageli on. Kõige õigema emotsiooni saab seda plaati ikkagi ise kuulates. On siin selliseid pehmemaid meloodiaid ja toone („Pseudo Silk Kimono“, „Kayleigh“, „Lavender“, „Childhoods End“), on võimsamaid helisid ja salapära („Bitter Suite“, „Heart of Lothian“), tempokamaid ja progressiivsemaid lugusid („Waterhole (Expresso Bongo)“, „White Feather“). Marillion on huvitav rokipunt ka seetõttu, et nad julgevad kasutada väga palju klahvpille, kuid loomulikult on nende lugudes ka häid kitarrisaunde ja uhkeid kitarrisoolosid. Albumit saad kuulata SIIT!
