Armeenia parlament kinnitas teisipäeval opositsioonijuhi ja protestiliidri Nikol Pašinjani peaministriks. Parlament kinnitas ainsana peaministrikandidaadiks esitatud Pašinjani peaministriks 59- poolt ja 42 vastuhäälega. "Ma olen tänulik. Hakkan teenima Armeeniat ja armeenia rahvast," lausus uus valitsusjuht pärast hääletust. Ajakirjanikele ütles ta, et Armeenia valitsust ootavad ees suured ümberkorraldused, ja et ta külastab kolmapäeval Mägi-Karabahhi, nagu oli varem lubanud. Valitsev Vabariiklik Partei teatas pärast hääletust, et läheb opositsiooni. "Me oleme nüüd opositsioonis ja kavatseme teha tööd ideoloogia ja programmiga," ütles parlamendi vabariiklasest asespiiker Eduard Šarmanazov. Vabariiklasest peaministri kohusetäitja Karen Karapetjan teatas hääletuse järel tagasiastumisest. "Õnnitlen uut peaministrit ja soovin kõigile järgnevatele peaministritele õnne, tõhusat tööd ilma kriisideta ja rahva toetust," sõnas ta. Tagasiastumisest teatas ka esimene asekaitseminister Artak Zakarjan. "Usun, et Armeenia kaitseministeeriumi uue juhtkonna peab moodustama peaministri meeskond," kirjutas ta Twitteris. Opositsioonipartei Elk fraktsioonijuht Pašinjan lubas enne hääletust peetud kõnes, et tema esimene samm valitsusjuhina on vaidlusaluse Mägi-Karabahhi külastamine, ja kuulutas, et "revolutsioon viib Karabahhi enesemääramisõiguse de jure tunnustamiseni". "Minu esimene valimisjärgne ülesanne on tagada riigis normaalne elu," lausus protestiliider. "Armeenia vabaneb korruptsioonist." Lisaks lubas ta, et riik sulgeb tagakiusamise peatüki, mingit veritasu ei tule, Jerevan jääb Euraasia Majandusliidu liikmeks ning säilitab sõjalise koostöö Venemaaga. Tegemist oli Pašinjani teise katsega saada valitsusjuhiks, Vabariiklik Partei blokeeris 1. mail napilt tema esimese katse, kutsudes Jerevanis ja teistes linnades esile üldstreigi. Pašinjan kutsus proteste lõpetama pärast seda, kui vabariiklased, kellel on 105-kohalises parlamendis 58 kohta, garanteerisid, et toetavad teisel katsel tema kandidatuuri. 42-aastane Pašinjan on kindlustanud endale ka kahe ülejäänud suurema partei - Jõukas Armeenia (Tsarukjan) ja Armeenia Revolutsiooniline Liit (Dašnaktsutjun) - toetuse. Protestiliider on varem lubanud korraldada peaministriks saades kahe kuu jooksul ennetähtaegsed parlamendivalimised. Pašinjani valimine peaministriks ei pruugi poliitilist kriisi lõpetada, kuna võimupartei säilitab parlamendis enamuse ja tõenäoliselt blokeerib tema algatused. Vabariikliku Partei parlamendifraktsiooni esimees Vagram Bagdasarjan ütles enne hääletust peaministri üle, et erakond toetab hääletusel Pašinjani "stabiilsuse tagamiseks" riigis. "Me ei ole oma positsiooni muutnud. Me oleme Nikol Pašinjani kandidatuuri vastu, kuid meie jaoks on kõige tähtsam stabiilsuse tagamine riigis." Hääletuse eel kogunesid Jeravani Vabariigi väljakule tuhanded Pašinjani toetajad. Analüütikud on eri meelt Armeenia järgmiste arengute üle. Vigen Akopjan ütles, et ennetähtaegsete valimiste korraldamine näib otsustatud. Teine analüütik Stefan Safarjan sõnas aga, et Armeenia siseneb nüüd "huvitavasse tasakaalutuse perioodi". Tema sõnul peab Pašinjan "nüüdsest peale manööverdama rahva tahte ja parlamendienamuse vahel, mille hulka ta ei kuulu ja mis ei saa teda toetama hakata". Armeenias kestab poliitiline kriis alates 12. aprillist, kui opositsioon alustas meeleavaldusi endise presidendi ja peaministri Serž Sargsjani katsete vastu uue valitsemissüsteemi raames võimule jääda. Protestid vallandas Sargsjani otsus jääda presidendiametist lahkumise järel võimule peaministrina pärast Armeenia üleminekut presidentaalselt valitsemissüsteemilt parlamentaarsele süsteemile eesotsas suurte volitustega peaministriga. Parlament valiski 9. aprillil presidendina teise ametiaja lõpetanud Sargsjani 17. aprillil peaministriks, kuid ta otsustas kuus päeva hiljem protestide survel tagasi astuda. Enne meeleavalduste algust seostati Pašinjani 2008. aastal Sargsjani võimule toonud presidendivalimistele järgnenud vägivallaga, mille käigus hukkus politsei ja lüüasaanud opositsiooni kandidaadi toetajate kokkupõrgetes 10 inimest. Võimud süüdistasid Pašinjani toona võimuhaaramiskatses ning massirahutuste provotseerimises, mida ta on eitanud. Pašinjan läks valimisvägivalla järel pakku ning andis end võimudele üles järgmisel aastal. 2011. aastal vabanes ta amnestiaskeemi raames vanglast ja valiti 2012. aastal parlamenti. Analüütik Vigen Hakobjan nimetas Pašinjani "klassikaliseks revolutsionääriks", kes on võimeline kõhklusteta kiiresti ja otsustavalt tegutsema. "Teisest küljest, protestiliikumine on näidanud, et ta suudab olla paindlik. Viimastel päevadel on ta tahtnud näidata maailmale, et on võimeline kompromissideks," sõnas ta. Pašinjaniga koos ülikoolis käinud kohaliku uudisteagentuuri peatoimetaja David Alaverdjan kiitis uue peaministri "kiiret taipu, rikast keelekasutust ja huumorimeelt" "Tal on teatud sarm, mis inimesi ligi tõmbab," lausus ta AFP-le. Pašinjan sündis 1975. aastal Armeenia põhjaosas Ijevani väikelinnas ja õppis kuni väljaviskamiseni 1995. aastal Jerevani riiklikus ülikoolis ajakirjandust. Enne poliitikasse siirdumist töötas ta reporteri ja ajalehetoimetajana. Pašinjan asutas Kodanikulepingu partei, mis pääses 2017. aasta valimistel opositsioonikoalitsiooni Elk koosseisus parlamenti. Ta on öelnud, et protestiliikumine on võimestanud tavalisi armeenlasi, näidates neile, et nad saavad määrata riigi tulevikku. "Peaministrid tulevad ja lähevad," ütles ta Jerevanis meeleavaldusel. "Aga nad teavad, et kui nad muutuvad ülbeks, on olemas inimesed, kes ütlevad: "Meie oleme oma riigi peremehed"."
