Oivaline uus teatmeteos loomariigi ja loomade elupaikade tundmaõppimiseks. Raamatus on loomad grupeeritud nende elupaikade järgi, mis annab võimaluse neid tundma õppida loomulikus elukeskkonnas. Põnevatele selgitustele lisab värvi enam kui 500 suurepärast illustratsiooni. Rändame läbi maailma elupaikade ning uurime loomade ja nende keskkonna vahelisi suhteid. Näeme põnevat loomamaailma raamatu loomutruudel illustratsioonidel ja fotodel. Saame teada hämmastavaid ja seni vähetuntud seiku loomade käitumise kohta. Õpime selle raamatu najal tundma enam kui 1000 loomaliiki. See on üks igati uhke ja vahva loomaraamat lastele, kuid olen üsna kindel, et see ei ole teps mitte päris kõige pisemate raamat, aga ikka tiba suuremate laste, teismeliste ja miks mitte veelgi suuremate raamat. Raamatu kaanel on kirjas, et see on põhjalik, enam kui 500 illustratsiooniga ülevaade loomadest ja nende elupaikadest. Sissejuhatuses tõdeb John Farndon, et igal liigil on oma kodupaik ja igal paigal on oma liigid. See raamat annab ülevaate, kus loomad maailmas elutsevad ja miks nad just seal elavad. Autor jätkab: „Maailm on veel õnnistatud loomaelu hämmastava rikkusega ja see ongi, miks „Suur loomaraamat lastele“ ülistab käesolevas ainulaadses ülevaates meie planeedi looma- ja taimeriiki. Raamatu esimene osa on „Troopilised rohtlad“. Selle osa alguses saad teada, et enam kui kolmandiku maailma maismaapinnast hõlmavad rohtlad. Suure hulga rohumaid on kujundanud põlluharijad, kes raadasid metsi oma kariloomade tarbeks. Siiski on veel säilinud suur hulk täiesti looduslikke rohtlaid. Selles raamatus on eriti tore see, et igas osas on palju fotosid ja pilte, on ka jooniseid ja graafikuid. Esimeses osas saad teada veel seda, kus leidub troopilisi rohtlaid, juttu on troopilise rohtla keskkonnast, päikesest ja vihmast, omavahel võrreldakse Lõuna-Ameerika, Aafrika ja Austraalia rohtlaid. Seejärel on erinevatest rohtlatest pikemalt juttu – Lõuna-Ameerika (maapinnal elavad linnud, röövlinnud, närilised, roomajad ja kahepaiksed, kalad, rohusööjad, linnud õhuvallas, tuhnurid, putukad ja kiskjad), Aafrika (rohusööjad, oksasööjad), Austraalia (kukkurloomad). Ja olemegi raamatu teise osa juures – „Troopilised vihmametsad“. Seal, kus troopikaaladel sajab küllalt vihma, kasvavad metsad. Aastaringne soojuse ja niiskuse koostoime muudab troopilised vihmametsad Maa lopsakaimateks, rohelisemateks, niiskeimateks ja kõige mitmekesisemateks looduslikeks elupaikadeks. Lugeja saab teada, kus leidub troopilisi vihmametsi, milline on troopiliste vihmametsade keskkond. Seejärel ülevaated Australaasia ja Aasia vihmametsadest, elulemisest džunglis, Lõuna-Ameerika vihmametsadest, elust puude otsas, Aafrika vihmametsadest ja puudel kulgemisest. Raamatu kolmas osa on kõrbetest, neljas osa parasvöötme metsadest. Seejärel juba parasvöötme rohtlad, taiga ja tundra, märgalad, mäestikud ja polaaralad. Raamatu üheksas osa on „Loomade tutvustus“, mis omakorda jaguneb mitmeks peatükiks. Esimene neist on „Loomasüstemaatika“, kust saad lugeda, et loomariik on rühmitatud hõimkondadesk. Üht neist nimetatakse selgroogseteks. Selgroogsed on loomad, kellel on selgroog. Selgroota loomad on selgrootud. Peaaegu kõik Maakera loomad on selgrootud, kelle hulka kuulub ka vähemalt 1 000 000 liiki putukaid. Selles peatükis on vahva skeem, mis esitleb olulisemaid loomarühmi. Seejärel juba mitmel leheküljel ülevaade imetajatest. Imetajate suurus vaheldub tillukestest karihiirtest tohutu sinivaalani. Imetajad on leidnud võimalusi elada peaaegu igas Maakera elupaigas kuna nad on püsisoojased ehk endotermsed. See tähendab, et nad hoiavad oma keha ükskõik mis välitingimuste puhul eluprotsesside jaoks paremal temperatuuril. Saad tuttavaks suur-sipelgaõgija, üheksavöötlase, aie, mustkaru, prillkaru, metssea, jääkaru, punailvese, pruunkaru, manuli, gepardi, karakali, punahundi, dingo, delfiini, kaelkirjaku, gorilla, merisea, jaaguari, lõvi, laama, leopardi, surikaadi, paljastuhnuri, ondatra, saarma, panda, pesukaru, soobeli jpt. Imetajatele järgnevad roomajad, kes erinevalt imetajatest on kõigusoojalised ehk pigem ektotermilised – see tähendab, et nende temperatuur kõigub koos ümbruskonna omaga. Neid soomuselise nahaga olendid on kõigis maailma soojemates piirkondades, nii maal kui vees elamas. Neid on teadaolevalt üle 6800 liigi. Selles osas leiame lühikesed tutvustused paljudest roomajatest: eefa, kuningboa, krokodillkaiman, harikrokodill, meriiguaan, nahkkilpkonn, nastik, munamadu jpt. Roomajate juurest liigume kahepaiksete juurde. Nagu roomajad, on ka nemad kõigusoojased, kuid neil pole soomuseid ja nende nahk püsib niiske limanäärmete varal. Enamiku kahepaiksete elu algab vees või vedelikuga täidetud munapaunas ja neil on vees hingamiseks lõpused. Arenedes lahkuvad nad veest ja veedavad täiskasvanupõlve kuival maal. Ligikaudu 4780 liigist elab enamik troopikas. Kahepaiksetele järgnevad linnud. Tõusuvoolus tiirlevatest kondoritest sööstlende tegevate pääsukesteni on enamik lindu õhus lennates niisama meisterlikud kui kalad vees ujudes. Kui mõni neist ei lendagi teeb linde ainulaadseiks sulgrüü. Linde on ligi 10 000 liiki – tillukestest koolibritest hiiglaslike jaanalindudeni ja nad elavad tõesti kõigis elupaikades, Antarktikast Sahaarani. Selles osas on jällegi väga palju lühitutvustusi lindudest: nurmvutt, viirpapagoi, hiireviu, metsis, kardinal, preeriapüü, kõrbejooksur, sookurg, kägu, ürr, sinikael-part, kaljukotkas, hõbehaigur, hahk, emu, flamingo, sõtkas, tuttpütt, teder, hõbekajakas jpt. Lindudele järgnevad selgrootud. Selgroota loomi, nagu putukaid, tigusid ja usse nimetatakse selgrootuteks. Enamik selgrootuid on väikesed, ent on palju ka selliseid, kes on suuremad kui paljud selgroogsed. Maailmas seni tuntud rohkem kui pooleteisest miljonist loomaliigist on üle miljoni putukad ja teisigi maismaaselgrootuid on tohutu hulk, sh sajajalgsed, ämblikulaadsed ja koorikloomad. Raamatu lõpus leiame veel ka sõnaseletusi ja loomanimede registri. Väga vahva, sisukas ja ilusalt kujundatud loomaraamat on see „Suur loomaraamat lastele“, siin on palju huvitavat lugemist, rohkelt põnevaid fakte, palju pilte ja fotosid. Raamatu autor: John Farndon (Tänapäev)
