Täisvarustusega marssimine, katapuldi oskuslik kasutamine, laagri välkkiire ülesseadmine – need on oskused, milleta pole lootustki Rooma sõjaväes vastu pidada. Õnneks on kõik algajale leegionärile vajalikud teadmised sellesse raamatusse kokku kogutud, et lihtsast jalaväelasest väejuhiks tõusta. Lastele suunatud vahva „käsiraamatute“-sari on saanud uue osa. Seekord tehakse juttu Rooma sõduri keerulisest ja põnevast ametist. Rooma sõdureid tänapäeval ju enam ei ole, nad tegutsesid sajandeid tagasi, kuid seda huvitavam on lugeda sellest, mida nad toona tegid. Raamatu alapealkiri on „Algaja sõduri ellujäämise juht“. Raamatu esimeses peatükis tervitatakse väikest lugejat ja öeldakse, et oleme astumas läänemaailma kõige uhkemasse, kõige kõrgetasemelisse sõjaväkke. Just tänu sõjaväele oli Rooma impeerium nii suur, nagu see kunagi oli. Öeldakse, et meid ootab ees karm elu, aga me leiame endale häid sõpru, saame ilmas ringi rännata ning erru minnes antakse meile autasuks raha ja maad. Seejärel saame lugeda sõjaväkke astumisest. Et Rooma sõduriks saada, peaksid sa olema vähemalt 1,75 meetri pikkune, sale, aga musklis, sul peab olema ülihea silmnägemine ja kõrvakuulmine, pead olema suuteline lugema ja kirjutama, olema Rooma kodanik. Sa pead olema ka isamaaline, ustav, õilis, õiglane, vapper, tõsine, jumalakartlik ja distsiplineeritud. Juttu tehakse esimeses peatükis ka Rooma sõjaväe ülesehitusest, sellest, kes on sinu ülemused. Juttu on ka Rooma vaenlastest – barbaritest, kelleks on germaanlased, daaklased, gallialased, keldid ja pärslased. Teises peatükis jutustatakse lugejale noorsõduri elust. Alustame põhiväljaõppega, sest iga sõdur peab teadma, mida teha ja millal seda teha. Saame lugeda rännakmarsist, veretutest lahingutest, õpid tundma erinevaid käsklusi ja neid on väga palju. Käime ka harjutusväljakul, osaleme lõpututel treeningutel. Saad teada, et igas sõjaväes on tähtsal kohal distsipliin, ka palgast ja tingimustest tehakse juttu. Kolmas peatükk kannab pealkirja „Võitluseks valmis?“ Selles osas algab päris sõdurivärk. Saad teada, mis sulle kui sõdurile väljastatakse – relvadest univormini – kuidas neid kasutada. Alustatakse ründerelvadega, milleks on oda, mõõk, pistoda ja kilp. Edasi juba univorm, kuidas varustuse eest hoolitseda. Neljas peatükk on „Lahing alaku!“ Rooma sõdurid on tuntud kahe asja, oma raevuka lahingukäitumise ja kompromissitu allaandmatuse poolest. Meile tutvustatakse siiski ka mõningaid lahingukavalusi – hoia päike selja taga, kontrolli tuule suunda, kasuta kõrgust enda kasuks. Seejärel on juttu lahingutaktikast – jamata neid esimesena, hoidke kokku, kasutage lahingukorda. Lugeda saad veel ka ennetest, triumfikäigust ja piiramisest. Viies peatükk on „Laagrid, kindlused ja Hadrianuse vall“. Alustame laagri ülespanekuga, seejärel piilume sisse piiriäärsetesse kindlustusse. Milline on elu kindluses, ehitame ka oma piiri. Kuid, see pole veel kõik. Saame teada, millised olid Rooma sõdurite mängud ja lõbustused – galdiaatorite lahing, hobukaarikute võiduajamine, jaht metsloomadele, etendused kohalikus näitemajas jpm. Kuues, ühtlasi viimane peatükk kannab pealkirja „Muud tarvilikku teavet“. Siin on põnev ülevaade Rooma sõjaväe ajaloost, lahinguplaanist, Rooma impeeriumi kaart u 117 PKr, millised olid Rooma keisrid, millal olid nad võimul ja ka lõputest. Sellised põnevad teemad on seekordses „käsiraamatus“. Tuleb tunnistada, et Rooma sõduri elu oli kindlasti väga põnev, kuid ka väga ohtlik. Vahvad illustratsioonid on teinud Ian McNee. Raamatu autor: Lesley Sims
