Olümpiavõitja ja praegune spordiklubi Nord spordidirektor Gerd Kanter hindab Eesti inimeste tervisespordiharjumusi võrreldes Põhjamaadega mahajäänuks ning peab oluliseks leida üles põhjused, miks Eesti inimesed nigelalt rahvasporti teevad, vahendab BNS. Spordiklubi Nord ja Samsungi ühisel virtuaalsel tervisepäeval rääkis Kanter, et võrreldes Põhjamaadega, kus tervisesport on kõvasti au sees, on Eesti selge mahajääja. Kuigi viimastel aastatel on rahvaspordiharrajastajate hulk tõusnud ning Kanteri sõnul on tekkinud proffide kõrvale tõsiseid amatööre, kes treenivad isegi rohkem kui tippsportlased, on kogu rahvastikku arvestades inimeste tervis sportimisharjumuste puudumise tõttu siiski kehv. “Kui me vaatame uuringuid, siis Põhjamaades liigub elanikkonnast pea 70 protsenti aktiivselt. Samas iganädalaselt tegeleb Eestis liikumisharrastusega 51 protsenti. Ülejäänud elanikkonnast 29 protsenti tegeleb liikumisega paar korda kuus ja 20 protsenti ei tegele üldse. Eesti inimeste liikumisharrastuse kasvatamisel on veel suur töö ees,” ütles Kanter. „Kehalist aktiivsust on hea ilmestada kehamassiindeksi näitajaga. Turu-uuringute AS eelmise aasta oktoobris tehtud uuringust tuli välja, et 37 protsenti kõigist vastanutest vanuse vahemikus 15-69 aastat on normaalkaalus, 58 protsenti ülekaalus ja neli protsenti alakaalus.“ Kanteri sõnul on täiskasvanute miinimumvajadus 30 minutit liikumist päevas, laste puhul on see üks tund. Selleks võib olla kõndimine või muu aktiivne liikumine, kuid kindlasti peaks see sisaldama intensiivsemaid lõike. “10 minutist sellest ajast tuleks tempokalt selliselt liikuda, et nahk saab märjaks. Muidu ei teki tervisekasu. Me peame oma organismi piisavalt treenima, et sellest tervisekasu lõigata,“ juhendas Kanter. „Treeningu puhul on arengu tagamiseks vaja teha vähemalt kolm korda nädalas trenni.“ Tervisekasuks loetaks sellist tegevust, mis toob kasu tervisele ja üldisele töövõimele. Selline tegevus tõstab keha ainevahetust kolm kuni kuus korda võrreldes puhkeolekutasemega. Neile, kel on raske end tervisekasu saamiseks igapäevaselt liikuma motiveerida, soovitab Kanter kasutada nutividinaid, mis inimese füüsilist seisundit ja treeningut monitoorivad ning tervisest ülevaate annavad. „Väga tihti annavad just nutiseadmed märku, et oleme liiga pikalt istuma jäänud ja on aeg minna ennast liigutama. Need on mõnusad abimehed, mis motiveerivad, annavad võimaluse treeninguid jälgida ja suurendavad hasarti,“ ütles Kanter.
