Kaugõpe valmistab paljudele õpilastele raskusi, mistõttu on vanemad hakanud lapsi usinalt aitama. Kust läheb aga piir lapse abistamise ja kodutööde ära tegemise vahel aitavad mõista Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetajad Kairi Aavere ja Eliisabet Haamer-Below. Kairi Aavere tegi hiljaaegu Facebookis postituse, et võib hädas õpilasi abiõpetajana aidata. Õpetaja nägi juba möödunud kevadel, et õpilastel on mõningate ainetega raskusi, mistõttu ta selle mõtte peale tuligi. Kaks korda polnud vaja öelda ja Aavere kirjakast täitus abipalvetega vaid mõne tunniga. Kui möödunud aastal valitses distantsõppes nii puuduvate digivahendite kui õpetajate töökorralduse osas kaos, siis täna on olukord parem. "Sel kevadel oskasid õpetajad oma aega paremini planeerida, kuid õpilasi, kes vajavad lisaabi, jagub tänagi", räägib Aavere. Õpetajate hinnangul valmistavad õpilastele enim raskusi põhiained - eesti keel ja matemaatika. Palju lapsevanemad kui ka lapsed ise on nördinud, et kasutusele on võetud palju erinevaid keskkondi. Aavere sõnul tuleks koolil ja eelkõige õpetajal endal läbi mõelda ning valida üks või äärmisel juhul kaks keskkonda, kuhu õpilased oma töid esitada saaksid. Mis puudutab õppimist, siis lapsevanemad saavad ja peavadki lapsi abistama, kuid kodutöid ära teha ei maksa. "Õppimine on lapse töö," lisab Haamer-Below, et kodutööde ära tegemine ei ole lahendus ning lapse iseseisvusele kaasa ei aita. [embed]http://www.tv3play.ee/play/11545565[/embed]
