Täna
12. juul
15...21
9...15
Homme
13. juul
16...21
7...15

TV3

Täna “Laseris”: Kas toidukullerid ajavad toidu hinna lakke? Kust listeeriabakterit kodus leida?

Foto: TV3
15:33 10. veebruar 2020
Autor: TV3

Tänases „Laseris“ uurib saatejuht Marii Karell esmalt seda, kas toidukullerid ajavad restoranitoidu hinnad lakke ning siis selgitab, kus ja kui palju kurikuulsat listeeriabakterit tegelikult leidub?

Õhtune “Laser” Bolti ja Wolti kulleriteenuse tõsiselt proovile. 8 kullerit, 4 restorani, 8 toitu. Miks saab ühe äpiga sama raha eest kolm korda rohkem magustoitu? Miks näeb pildil isuäratav burger kohale jõudes välja hoopis teistsugune? Miks peab maksma ühe 2.50 koogi eest 14.40?

Kui me tellime toitu Boldiga või Woldiga, siis kuhu tegelikult meie raha läheb? Kellele ja kui palju me maksame? Seekordne “Laser” võtab toidukullerid ette ja uurib, miks toidukullereid linnades järsku nii palju on ja kui pikki tööpäevi peab üks kuller ots-otsaga kokku tulemiseks tegelikult tegema. “Meil on tükitöö, nii palju, kui tellimusi teed, nii palju raha teenid,” sõnab Wolti Baltikumi tegevjuht Liis Ristal.

Keskmine brutotasu ühe tellimuse pealt on 5 eurot, seega 2000 euro teenimiseks peab kuller töötama 10 tundi päevas ja 5 päeva nädalas, tehes selle kümne tunni jooksul vähemalt 20 tellimust. Saadud summa pealt tuleb muidugi maksta suur hulk ära ka riigile. “20 tellimust? Seda on vähe! Kokku 24-30 tellimust päevas, siis ma olen rahul,” räägib oma firma alt Woltile teenust pakkuv kuller Maarja Holter.

Globaalselt liigub toidukulleriäris 75 miljoni eurot aastas. Kui aga kullerile iga toidu pealt 5 eurot maksta, siis kust see raha tuleb? Trikk seisneb selles, et näiteks Wolti kaudu müüdavad tellimused tuleb restoranidel 20-30% odavamalt ära anda. Samasse suurusjärku jääb ka Bolt Foodi komisjonitasu. “See protsent, mida peab ära andma, on ikka päris krõbe. Lõunapraadide puhul näiteks ma ei kannata seda teha,” räägib restorani Riis peakokk Kadri Tran. Nii peab restoran 8-eurose toidu kullerfirmale müüma 6 euroga. Selle 6 euro sisse peab mahtuma nii käibemaks, kõik söögikoha kulud kui ka väike kasum. Samuti tuleb osta rohkelt ühekordseid nõusid, mis korralikul restoranil pole enam kõige odavam vahtplast, vaid kallid, aga see-eest biolagunevad. “Mida rohkem kulleriga toitu tellitakse, seda rohkem peavad restoranid oma hindu tõstma,” selgitab Poke Bowli omanik Mikk Rajaver.

Lisaks selgitab „Laser“, kus ja kui palju kurikuulsat listeeriabakterit tegelikult leidub.

Mullu septembris lahvatanud listeeriaskandaali tulemusel teavad kõik, et on olemas üks ohtlik bakter, mida leidub kõikjal - kalas, vorstis, puuviljades, salatites ning isegi külmutatud juurikates. Selle bakteri tõttu surevad inimesed, suletakse tehaseid ja hävitatakse tonnide viisi tooteid. Samuti leiduvat teda kodus lõikelaual ja isegi kraanikausis. Tänane “Laser” asub fakte müütidest eraldama ja uurib, kui levinud listeeriabakter ikkagi on. 

Üheks põhjuseks, miks listeeriabakterit nii palju leidub, on kaupmeeste iha pikkade säilivusaegade järele. “Mitte-kuumtöödeldud kalatoodete soovituslik säilivusaeg Soomes on 14 päeva ja kõik kaupluseketid seda jälgivad, meil on see 21-28 päeva,” räägib kalatööstur Indrek Kasela ühest liseeriabakteri leviku põhjusest ning lisab: “Kui kahe nädalaga värsket kala ei suudeta maha müüa poes, siis on poel ikka midagi viga.”

Kui enamus baktereid külmas ei paljune, siis listeeria suuudab edukalt toime tulla ka külmkapis ning räägitakse, et kui kord listeeriabakter juba kodus kanda kinnitanud on, siis on temast väga raske lahti saada.

“Mõni aasta tagasi osteti Tartu poodidest kanaliha ja leiti sealt ka listeeriabakterit ning sellega võib bakter ka koju külmkappi sattuda,” kirjeldab TÜ mikrobioloogia professor Irja Lutsar ja lisab: “Listeeriabakter moodustab enda ümber biokile ja sellest väga paljud ained ei suuda läbi minna. Lisaks sellele talub ta soola, kergeid happeid ja ta jääb pindade külge kinni.” Nii võib kodune lõikelaud üsna kiirelt muutuda tervisele ohtlikuks. Samuti on ohtlik ka kraanikauss. Et teada saada, kui palju listeeriabakerit leidub pardiverega määrdunud külmkapis ja päevinäinud lõikelauas ning muudel tavalistel köögipindadel, kutsub “Laser” eksperdid kohale proove võtma. “See on koht, kuhu läheb kõige rohkem mustust sisse. Listeeria on ikkagi elusorganism ja ta võib seal paljuneda,” selgitab Terviseameti Kesklabori proovivõtja Kaisa Kuusik. Kui palju koduses majapidamises listeeriabakterit leidub ja mida kaotas või võitis listeeriaskandaalist ärimees Indrek Kasela?

 

Täna “Laseris”: Kas toidukullerid ajavad toidu hinna lakke? Kust listeeriabakterit  kodus leida?


Kommentaarid

Kommentaare 0
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!