Ekspert: see on väga oluline, et “Kättemaksukontor” on võtnud vaevaks seksuaalvägivalla teemat kajastada

uudised.ee

"Kättemaksukontori" eilses osas lahendatati tõsist probleemi, mis pöörab tähelepanu just naistevastasele vägivallale ja ahistamisele. Sotsiaalkindlustusamet Seksuaalvägivalla ohvrite teenuste juht Keete Janteri sõnul on väga oluline sellele ka menuseriaalis tähelepanu pöörata ja loodab, et tänu seriaali episoodidele teavad rohkemad seksuaalrünnaku üleelanud, kuhu pöörduda abi saamiseks.

’’Oleme väga tänulikud, et Eesti populaarne menuseriaal Kättemaksukontor on võtnud käsitleda nii inimest laastavat ja kõige varjatumat kuriteo liiki - seksuaalvägivalda. Paraku kogevad seda paljud, olenemata soost või vanusest. On ülioluline, et noored teadvustaksid, mis on seksuaalvägivald või seksuaalne ahistamine. Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi on seksuaalvägivald sunni abil toime pandud seksuaalvahekord või selle katse, soovimatud seksuaalse alatooniga märkused või lähenemiskatsed, muul moel isiku seksuaalsuse vastu sunni abil toimepandud teod teise isiku poolt sõltumata tema suhtest ohvriga ükskõik millises kohas, sh kodus, tööl või mujal,’’ ütleb Janter.

Seksuaalseks ahistamiseks võib pidada näiteks märkuseid kellegi keha või seksuaalkogemuste kohta; seksuaalselt solvavaid nalju või ettepanekuid; seksuaalse sisuga fotode, videote vms näitamine või enda eksponeerimist seksuaalselt; mittesoovitud puudutusi, käperdamist.

’’Oleme väga tänulikud Mihkel Ulmanile tundliku teema käsitluse eest ning Kättemaksukontori meeskonnale hea koostöö eest. Seksuaalvägivald on väga varjatud kuriteo liik. Arvatakse, et kuni 5% seksuaalvägivalla ohvritest jõuab üldse SAKidesse. Kogu maailmas on see uuringute järgi 5-10%, kes üldse abile pöörduvad. Seega igasugune teavitus abi võimalustest võib muuta mõne abivajaja elu,’’ avaldab Keete Janter.

Seksuaalvägivalla ohvrite teenuste juht, et üldse oleks ühiskonnas vähem vägivalda, tuleks juba lasteaiast alates anda lastele keha-, tunde- ja turvalisuseõpetust ja muuta iganenud müüte, nt milline käitumine on kohane poistele ja milline tüdrukutele. Head ülevaatlikud videod on leitavad siit.

’’Lapsevanem saab aidata oma last, luues lapsega usaldusliku suhte juba maast madalast, rääkides lapsega ning anda lapsele adekvaatse sõnavara, et laps oskaks kirjeldada nii teda ümbritsevat, erinevaid situatsioone kui ka nimetada õigete nimedega nt oma kehaosasid. Kui lapsevanem on kujundanud lapsega rääkimise ning erinevatel teemadel arutamise harjumuse (sh ka seksuaalsus ja seksuaalvägivald), siis on võimalik ka teismelisega/noorega rääkida niipalju kui lapsele vajalik. Lapsevanema roll teismelise toetamisel on suuresti olla kuulaja ja turvaline emotsioonide vastuvõtja,’’ märgin Janter. Ta avaldab, et enamasti polegi muud vaja kui olla alati oma lapse/noore jaoks olemas ja teda kuulata ilma hinnanguid või nõu andmata. Kui aga selgub, et lapse/noorega on juhtunud midagi teda kahjustavat nagu seksuaalvägivalla rünnak, siis saab lapsevanem tulla koos lapsega SAKi ning teda toetada nii SAKi protseduuride kui ka menetluse toimumise ajal ning järgselt.

Inimeste teadlikkus kasvab

Janteri sõnul inimeste teadlikkus abisaamise võimalustest on kasvanud ning abivajajad leiavad tee neid toetavate teenusteni. ''Näiteks 2020. aastal jõudis sotsiaalkindlustusameti ohvriabisse 4 140 uut juhtumit, millega oli seotud üle 4 400 kannatanu. 2020. aastal sai naiste tugikeskuse teenuse läbi abi 2 563 naist. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse (SAKidesse) on pöördunud alates teenuse loomisest, 2017. aastast ligi 600 seksuaalvägivalla ohvri. SAKidesse pöördub aastas ligi 150 ohvrit, neist enamus on naised ja pöördujaist 1/3 on alaealised. Pooled pöördujad tulid SAKi politsei saatel, pooled ise,'' avaldab ta.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused pakuvad 24/7 tasuta abi kõigile inimestele, kes on kogenud seksuaalvägivalda viimase 7 ööpäeva jooksul. Keskused asuvad neljas Eesti piirkonnas, suuremate haiglate juures-Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Pärnu Haigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Pöördumiseks ei ole vajalik saatekiri.

Riiklikud abi saamise võimalused seksuaalvägivalla korral on leitavad siit. ''Kui seksuaalvägivalla juhtumist on möödas vähem kui 7-8 ööpäeva, soovitame pöörduda alati lähimasse seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse või helistada ohvriabi kriisitelefonile 116 006 abi ja nõu küsimiseks. SAK-id on alati avatud ning abi on tasuta,'' räägib Janter.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused ehk SAKid asuvad neljas Eesti piirkonnas, suuremate haiglate juures: 

·         Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus, Sõle 23, Tallinn

·         Ida-Viru Keskhaiglas, Ilmajaama 12, Kohtla-Järve

·         Pärnu Haiglas, Ristiku 1, Pärnu

·         Tartu Ülikooli Kliinikumis, Puusepa 8, Tartu

''Alates 2021. aastast pakume võimalust riikliku rahastuse toel saada sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kaudu tasuta individuaalset psühholoogilist nõustamist ja teraapiat seksuaalvägivalla ohvritele (ka minevikus toimunud seksuaalvägivalla korral), kes muul viisil nõustamist ja teraapiat ei ole senini saanud. Psühholoogilise nõustamise ja teraapia saamiseks tuleb pöörduda ohvriabitöötaja poole, kelle kontaktid leiad siit,'' avalikustab Janter.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi on seksuaalvägivalla toetab ka seksuaalvägivalla ohvrite tugigruppe ning arendab seda teenust jätkuvalt. Seksuaalvägivalla ohvrite tugigruppi pöörduja võib liituda omale sobiva piirkonna tugigrupiga. Tugigrupiga liitumiseks tuleb pöörduda oma piirkonna ohvriabitöötaja poole või kirjutada [email protected].

PS! Valminud on videod, millist abi SAKides pakutakse.

Kuidas toimida vägivalla kogemise korral?

·         Mine kohta, kus Sul on ohutu ja turvaline. Hädaolukorras võid helistada numbrile 112.

·         Kui Sul on tõsised vigastused ja vajad kiiret arstiabi, siis helista hädaabinumbril 112.

·         Ära pese, ära vaheta riideid. See on hädavajalik tõendite kogumise huvides, kuigi selline seesmine vajadus võib tekkida. Abi järele pöördudes võta vahetusriided kaasa. Juhul, kui oled siiski riideid vahetanud, säilita seljas olnud riideid (sh aluspesu) pesemata, soovitavalt paberkotis.

·         Pöördu võimalikult kiiresti seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse.

Sinu soovil ja nõusolekul pakuvad seksuaalvägivalla kriisiabikeskused:

Kunagi ei ole liiga hilja, et pöörduda pärast seksuaalvägivalla kogemist abi järele:

·     Kui seksuaalvägivald on toimunud minevikus, võta ühendust ohvriabi kriisitelefoni nõustajaga 116006.

·     Pea nõu ohvriabitöötajaga ning seksuaalvägivalda kogenute tugigruppi registreerumiseks kirjuta [email protected].

 

Kommentaarid puuduvad