“Venemaa algatatud sõda Ukraina vastu ja ähvardused NATO suunal tähendab, et Eesti peaks kaaluma kaitseväekohustuse laiendamist ka naistele,“ seisab kahe Isamaa liikmeühenduse ühisavalduses. Noorteühenduse liige Sigrid Nuutre rõhutas, et Eesti kui väikeriik peaks suutma kaasata kõigi oma elanike potentsiaali. “Suurema osa elanikkonna kaasamine riigikaitsesse suurendab Eesti kaitsevõimet. Kaasaegne riigikaitse hõlmab endas nii küberturvalisust, sidevaldkonda, meditsiini, riskide hindamist ning mitmeid teisi valdkondi. Eesti paistab Euroopas silma naiste kõrge haridustaseme poolest ning on ilmselge, et see on potentsiaal, mida oleks võimalik rakendada ka kaitsevaldkonnas. Naiste kohustuslikku ajateenistust tuleks vaadata osana laiapindsest riigikaitsest,“ rääkis Nuutre, kes tõi näitena riigikaitseõpetuse koolides, mis on populaarne […] “Venemaa algatatud sõda Ukraina vastu ja ähvardused NATO suunal tähendab, et Eesti peaks kaaluma kaitseväekohustuse laiendamist ka naistele,“ seisab kahe Isamaa liikmeühenduse ühisavalduses. Noorteühenduse liige Sigrid Nuutre rõhutas, et Eesti kui väikeriik peaks suutma kaasata kõigi oma elanike potentsiaali. “Suurema osa elanikkonna kaasamine riigikaitsesse suurendab Eesti kaitsevõimet. Kaasaegne riigikaitse hõlmab endas nii küberturvalisust, sidevaldkonda, meditsiini, riskide hindamist ning mitmeid teisi valdkondi. Eesti paistab Euroopas silma naiste kõrge haridustaseme poolest ning on ilmselge, et see on potentsiaal, mida oleks võimalik rakendada ka kaitsevaldkonnas. Naiste kohustuslikku ajateenistust tuleks vaadata osana laiapindsest riigikaitsest,“ rääkis Nuutre, kes tõi näitena riigikaitseõpetuse koolides, mis on populaarne nii poiste kui tüdrukute seas. Rahvuslaste ühenduse liikme Helen Hääle sõnul on sõjaolukorras iga inimene kulla hinnaga. “Rakendada naised juba puhkenud sõjaolukorras kas eesliinile või tsiviilelanikkonna kaitsesse on paratamatu. Ukraina esimesed sõjanädalad on näidanud, et ka 40 miljoni elanikuga riik ei saa sõjas läbi naisteta. Naised on nii lahingute eesliinil kui tagala ja tsiviilelanikkonna kaitse ette rakendunud ja on teinud seda erakordse tubliduse ja pühendumisega. Eestis tuleks lähtuda vanasõnast – raske õppustel, kerge lahingus,“ rääkis Hääl. Ühenduste ühisavalduses meenutatakse, et vabatahtlik ajateenistus sai naistele võimalikuks 2013. aastal ning riigi pikaajaline eesmärk on olnud naiste osalust ajateenistuses suurendada. “Selge on see, et selline muudatuse ei toimu üleöö, kuid arvestades järsult halvenenud julgeolekuolukorda ja Eesti demograafilist olukorda tuleb tõsiselt kaaluda, kuidas kaasata riigikaitsesse senisest suuremat osa ühiskonnast. See võib puudutada nii tagala kui eesliini võimalusi, sh sõduri baaskursuse läbimist.“