Postimees kirjutas novembris Tallinna Ülikooli klimatoloogia ja meteoroloogia lektorist, ilmateadlasena tuntud Jüri Kamenikust seoses tema aastaid kestnud niinimetatud põieuuringutega, milles osalejate väitel kasutas Kamenik neid seksuaalselt ära. Nüüd aga süüdistatakse Kamenikku selles, et ta on tekitanud tuttavale noormehele, kellel, nagu selgus, on vaimupuue, varalist kahju. Täpsemalt öeldes kasutas Kamenik ära noormehe tervislikku seisundit ning mõjutas teda mitme aasta vältel sõlmima eri krediidiasutustes laenulepinguid. Esialgu laekusid laenusummad noormehe pangakontole, seejärel aga kanti raha Kameniku juhendamisel Kameniku ema arvele, millele tal endal oli juurdepääs. Kamenik ei ole laenusummasid tagasi maksnud. «Kokku võttis süüdistatav sel moel laenu enam kui kümme korda – paarikümnest […] Postimees kirjutas novembris Tallinna Ülikooli klimatoloogia ja meteoroloogia lektorist, ilmateadlasena tuntud Jüri Kamenikust seoses tema aastaid kestnud niinimetatud põieuuringutega, milles osalejate väitel kasutas Kamenik neid seksuaalselt ära. Nüüd aga süüdistatakse Kamenikku selles, et ta on tekitanud tuttavale noormehele, kellel, nagu selgus, on vaimupuue, varalist kahju. Täpsemalt öeldes kasutas Kamenik ära noormehe tervislikku seisundit ning mõjutas teda mitme aasta vältel sõlmima eri krediidiasutustes laenulepinguid. Esialgu laekusid laenusummad noormehe pangakontole, seejärel aga kanti raha Kameniku juhendamisel Kameniku ema arvele, millele tal endal oli juurdepääs. Kamenik ei ole laenusummasid tagasi maksnud. «Kokku võttis süüdistatav sel moel laenu enam kui kümme korda – paarikümnest eurost mitme tuhande euroni. Süüdistuse järgi ületab summa 20 000 eurot,» ütles prokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas. Kamenik ise selgitab toimunut järgmiselt: «Suhtlesime Toomasega (nimi muudetud – toim) hästi tihedalt ja tahtsime avada investeerimiskonto, millega raha juurde teenida. Me mõlemad võtsime laenu ja investeerisime selle Bondora kontosse.» Kamenik lisas, et investeerimismõtte algataja oli tema; laenu võtnud ta ise 30 000, Toomas aga 25 000 euro ulatuses. Siis aga jõudnud olukord kõrgete intresside tõttu niikaugele, et koju hakkasid tulema tagasimaksmise meeldetuletused. Mingil ajal kutsuti Kamenik politseijaoskonda ütlusi andma. «Selgus, et Toomas oli tagaselja tunnistatud vaimupuudega isikuks. Kui me omavahel suhtlesime, ma seda ei teadnud. Kohtu ekspertiisis on kirjas, et kuna Toomas ei olnud adekvaatne, olen mina vastutav, sest justkui kasutasin ära inimest, kes oli haavatavas seisundis. Teadsin Toomase füüsilisest puudest, aga mitte vaimsest, võtsin teda kui endaga võrdset,» rääkis ta. Kameniku sõnul teadis ta küll Toomase võetud järelmaksudest, aga mitte kõikidest laenudest. Aga miks kandis Toomas sel juhul raha Kameniku ema pangakontole? Kameniku sõnul ei kaasne tema ema kontol tehingute tegemisega teenus- ja hooldustasusid. «Aga ehk ei tahtnud Toomas, et tema pere teab, et tal on suured summad arve peal?» lisas ta. Kameniku jutu järgi teab ta, et selline tegevus läheb kelmuse paragrahvi alla. «Ahistamisega võrreldes on see tõsisem ja praegu arvatakse, et kaheksa aastat vangistust võib tulla. Malle Kobin oli kuus kuud vangis – tema ütles, et see on nagu puhkus, aga kaheksa aastat on paljuvõitu. Suurim mure on mul see, et ema vajab hooldajat,» rääkis ta. Kamenik suhtles enda väitel Toomasega viimati 1. jaanuaril 2020. «Saatis mulle sõnumi, öeldes, et ma rikkusin ta elu ära, rohkem me suhelnud pole.» Toomase ema ütles, et kuni kestab uurimine, pole neil õigust olukorda kommenteerida. Küll aga mainis ta, et pere on Kameniku tegevuse tõttu väga kannatanud. Ametlikult on Toomasel sünnitrauma tõttu alati puue olnud, tagantjärele määrati talle ka eestkoste. «Üsna sageli jõuavad politseisse juhtumid, kus kelmid kasutavad ära elu hammasrataste vahele jäänud või lihtsalt kergeusklikke inimesi ning lasevad neil võtta enda tarbeks laenu, mida kunagi tagasi ei maksta,» ütles Lääne-Harju politseijaoskonna varavastaste süütegude menetlusgrupi uurija Marek Pajur. «Juhtumeid, kus laenu võtmise eesmärgil kasutatakse ära vaimse puudega inimesi, esineb õnneks pigem harva.» Karistus sellise teo eest sõltub Pajuri sõnul nii toimepanemise viisist kui ka toimepanija varasemast taustast. Karistusseadustiku järgi võib teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil karistada trahvi või kuni nelja-aastase vangistusega. Varem karistatud isikute puhul võib vangistus ulatuda viie aastani. Pajuri sõnul on säärast kelmust keeruline tõestada ning alati ei pruugigi see õnnestuda. «Tõestamiseks kogub politsei andmeid ja tõendeid, mida võivad esitada näiteks eestkostjad, aga ka omavalitsused. Kogume tunnistajate ütlusi, videopilte, pangakonto väljavõtteid, IP-aadresse jms. Samuti teeme tihedat koostööd laenuandjatega. Mida rohkem on eri tõendeid, et inimest tõesti kasutati pahatahtlikult ära, seda tõenäolisemalt saab kelmi vastutusele võtta,» selgitas ta. Politseiuurija palub olla kõigil tähelepanelik selle suhtes, kellega nende abivajajast lähedane läbi käib, ning olla teadlik ka viimase suurematest tehingutest. «Kui oleme hoolivamad ja tähelepanelikumad, ei jää kelmidele meie ühiskonnas tegutsemisruumi,» lisas Pajur.