Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul teenisid eelmise aasta lõpus mehed ühes kuus keskmiselt 300 eurot ehk 21 protsenti rohkem kui naised, seda nii soolise palgalõhe kui ka väiksema koormusega töötamise tõttu. Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2021. aastal 14,9 protsenti väiksem kui meestel – sooline palgalõhe vähenes aastaga 0,7 protsendipunkti ja oli kõigi aegade madalaim. "Naised teenisid eelmisel aastal ühes töötunnis 15 protsenti vähem kui mehed. Kuna naiste töötundide arv on väiksem, teenivad naised meestest oluliselt vähem. Osalise ajaga töötab naistest 16 protsenti, meestest aga 7 protsenti," selgitas Elmik Swedbanki majandusanalüüsis. Kõige suurem oli palgalõhe tema sõnul Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Hiiumaal, kus naised teenisid meestest veerandi võrra vähem. Kõige võrdsem oli tulutase meeste ja naiste vahel Ruhnu saarel, kus naised teenisid 5 protsenti meestest vähem. "Mehed töötavad suurema tõenäosusega juhtivatel või tehnoloogiaga seotud ametitel, kus keskmine palk on kõrgem. Juhtivtöötajate hulgas on mehi 63 protsenti ja ettevõtjate seas 70 protsenti. IT valdkonnas, kus keskmine palk on ligi kaks korda Eesti keskmisest kõrgem, on 2/3 töötajatest mehed," tõi ökonomist välja. "Naised töötavad sagedamini teeninduses, näiteks majutuses ja toitlustuses, kaubanduses ja hariduses, kus palgad on keskmisest väiksemad. Naiste ja meeste erinevad ametid ühe sektori sees seletavad suurt palgaerinevust finantsvaldkonnas," lisas ta. Palgalõhe on Elmiku sõnul suur nendes Euroopa riikides, kus on kõrge naiste tööhõive – lisaks Eestile ka näiteks Saksamaal, Austrias ja Tšehhis. Kui paljudes riikides on suur osa naistest tööl käimisest loobunud, siis Eestis käib 78 protsenti naistest vanuses 20–64 tööl. "Laste ja teiste pereliikmete eest hoolitsevad pigem naised kui mehed. Naised teevad päevas tasulist tööd vähem ja koduseid töid rohkem kui mehed," tõdes Elmik. Soolise palgaerinevuse üheks põhjuseks on tema hinnangul Eesti pikk ja soodne vanemapuhkus, mida kasutavad valdavalt naised. "Lapsehoolduspuhkusel olijatest on 96 protsenti naised. Vanusegruppidest on palgalõhe suurim vanusevahemikus 35–44, mil naised naasevad pärast lapsehoolduspuhkust taas tööturule," märkis ökonomist. Tänavu suurendavad naiste tööhõivet Eestis ka sõjapõgenikud. "Töötukassas on ennast tänaseks registreerinud umbes 4000 Ukraina sõjapõgenikku, neist 92 protsenti on naised. Siiani on töötukassas registreerunutest töö leidnud 500 põgenikku. Töötukassas on hetkel saadaval 9500 vaba töökohta, CV Online portaalis 2500 töökohta," ütles Elmik ning lisas, et tööjõu pakkumise kasv naiste hulgas vähendab tööjõupuudust ja palgasurvet eelkõige teeninduses. Swedbanki prognoosi järgi kasvab keskmine brutokuupalk sel aastal 6,5 protsendi võrra. Tühista Δ Kommenteeri Kommentaarid puuduvad