Otsus lõplik! Lihula tulistaja Mikk Tarraste läheb eluks ajaks vangi

Mikk Tarraste
Foto: Ago Tammik

2020. aasta juunis Lihulas inimesi tulistanud ja neist kaks tapnud ning nelja haavanud Mikk Tarraste jääb eluks ajaks vangi.

Riigikohus ei võtnud neljapäeval Tarraste kaitsja, vandeadvokaat Rünno Roosmaa kassatsioonkaebust arutusele, mistõttu jõustus Tallinna ringkonnakohtus 26. jaanuaril langetatud otsus.

26. jaanuaril rahuldas ringkonnakohus Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Gardi Andersoni kaebuse ja mõistis 33-aastasele Tarrastele rangeima võimaliku karistuse ehk eluaegse vangistuse. 

"Prokuratuur on väga rahul, et kohus on nõustunud meie argumentidega ning mõistnud Mikk Tarrastele sellise karistuse nagu prokuratuur küsis - eluaegse vangistuse. Mikk Tarrastele ette heidetavad teod on sedavõrd rasked, et prokuratuuri hinnangul on ainuõige karistada teda kõige raskema võimaliku karistusega," ütles prokurör jaanuaris.

Ringkonnakohtu hinnangul ei vastanud varasem karistus süüteo raskusele ega süüdimõistetu isikule. Maakohus oli õigesti toonud välja mitu olulist asjaolu, mis suurendavad süüdistatava süüd, kuid ringkonnakohus leidis, et süü suuruse juures oli raskendava asjaoluna arvestamata jäänud see, et Tarraste oli oma teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust.

Süüdistuse kohaselt tappis Tarraste kaks inimest, vigastas viit inimest ja ohustas oma tegevusega määramata arvu inimeste elusid ning tervist, lisaks tekitas varalist kahju. Kokku ohustas ta vähemalt 17 inimese elu ja tervist, kellest neli olid 3-9-aastased lapsed. Kõik kannatanud olid talle võõrad, neil polnud Tarrastega mingit suhet ega tema ees ühtki süüd. Nii nende asjaolude kui ka oma erakordselt raskete tagajärgede poolest on Tarraste toime pandud mõrv Eesti senises kohtupraktikas ja õigusruumis väga erandlik.

Ringkonnakohus pidas süüdistatava puhtsüdamliku kahetsuse arvestamist karistust kergendava asjaoluna korrektseks, kuid oli maakohtust erineval arvamusel selles, millist kaalu peaks sellele kahetsusele omistama. Ringkonnakohtu hinnangul oli süüdistatava kahetsus pigem ootuspärane, arvestades juhtunu ja selle tagajärgede äärmuslikkust, ning ainuüksi see faktor ei kaalu üles süüd suurendavate asjaolude massiivset kogumit.

Ringkonnakohus leidis, et kuigi arvestades Tarraste varasemat haridust, pereelu, tegusat tööelu, ühiskonnaelus osalemist ja kehtivate karistuste puudumist, oli ta juba kuriteo toimepanemise ajal tavamõistes väga kenasti sotsialiseerunud inimene, kuid hoolimata sellest  pani ta toime raskema kuriteo kui enamik ühiskonnastamisel abi vajavaid inimesi. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul öelda, kas Tarraste tinglik taasühikonnastumise võimekus oleks parem 20-aastase vangistuse järel või siis, kui ta saaks võimaluse vabaneda 25 aasta möödudes.

Seega puudusid kohtu hinnangul Tarraste isikuga seotud asjaolud, mis räägiks ühemõtteliselt 20-aastase vangistuse kasuks ja eluaegse vangistuse kahjuks. "Kuna tegu oli ootamatu ning ka süüdistatav ise ei oska sellele selgitust anda ja tunnistab süüd vaid osaliselt, siis ei ole võimalik välistada sarnase ootamatuse kordumist tulevikus. Seega ei ole võimalik ennustada tõsikindlalt, milline karistus hoiaks paremini ära tema edasised samasugused kuriteod," märkis kohus. 

Kokkuvõtvalt leidis ringkonnakohus, et kui inimene on pannud toime nii ränga kuriteo, mille eest eluaegse vangistuse mõistmine on kohane ja põhjendatud, siis ei ole sugugi mõeldamatu ega ebaproportsionaalne, kui selline inimene – olgugi varem karistamata, kõrgharidusega ja ühiskonnas hästi toimetulev – korraldab oma ülejäänud elu vanglas.

Ka rõhutas ringkonnakohus, et mitme inimese tapmise eest mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangeimal võimalikul viisil. Antud juhul oli tegu suunatud otseselt ligi paarikümne inimese elu ja tervise vastu. Seetõttu ei saanud kohus alahinnata otsuse üldpreventiivset tähendust ehk seda, millise sõnumi annab see sellise käitumise lubamatuse kohta ja vajaduse kohta vältida selliseid juhtumeid juba eos. "Õiguskorra kaitse huvides tuleb arvestada ka vajadusega kindlustada ühiskonda äärmiselt ohtliku kuriteo toime pannud Tarraste eest. Nii ennustamatult toime pandud ja raskete tagajärgedega kuriteo puhul ei saa riik võtta kergekäelist riski, et midagi sarnast võiks ettenähtavas tulevikus korduda," märkis kohus.

Lisaks juhtis kohus tähelepanu ka karistuse lunastuslikule aspektile – karistusele kui süüdlase võimalusele oma süü lunastada ehk moraalselt heastada. "Mitme elu võtmisel on selline luna kahtlemata äärmiselt suur. Süüdistatav ise hindas oma ringkonnakohtus esitatud kõnes süüd ja sellele vastavat moraalset heastamisvajadust peaaegu mõõtmatuna, piibellikes kategooriates: "Minu süü on äärmiselt suur. /…/ Inimese elu on püha. Olen selle pühaduse vastu eksinud, seda rüvetanud. Elu võtmiseks ei ole ühtegi moraalset õigustust." Kannatanud on pidanud sellele lunale vastavaks eluaegset vangistust. See on ka maksimaalne karistus, mida seadus  lubab sellisele teole määrata. Ka mõõtmatu süüga teole ei saa raskemat karistust määrata. Süüdistatav palus kohtult õiglast lahendust. Absoluutse karistusteooria kohaselt oleks õiglane karistus eluaegne vangistus," lisas kohus. 

Mikk Tarrastele oli esitatud süüdistus kahe inimese tapmises ning tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Täpsemalt vedas 2020. aasta 6. juuni õhtul Tarraste relvaseadust rikkudes oma sõiduautos tulirelvi ja põhjustas Lihula lähistel tanklas liiklusõnnetuse. Sündmuskohalt põgenedes ning eesmärgiga varjata toime pandud rikkumisi, tulistas ta temale järgnenud mootorratturit ja kaht sõiduautot kokku üheksa inimesega.

Tulistamise tagajärjel hukkus mootorrattur sündmuskohal ja üks autodest sai tabamuse. Seejärel liikudes mööda Tuudi-Raudtee teed jalgsi kodutalu poole tulistas Tarraste korduvalt teel vastu tulnud Žigulid, mida juhtinud mees sai viga ning kaks tagaistmel olnud last eluohtlikke vigastusi. Juhi kõrval istunud naine hukkus. Tarraste  jätkas tulistamist ka sündmuskohale saabunud kiirabi, peatunud Žiguli ja selle juurde saabunud lähedaste ja politseinike suunas. Edasi liikus Tarraste jalgsi Tuudi raudteejaama hooneni, avades seal tule hoone lähedale saabunud politseinike pihta, kus üks kuul tabas ühe politseiniku kiivrit.

Laskemoona ebaseadusliku käitlemise süüdistus seisnes selles, et M. Tarraste omas, hoidis ja osaliselt laadis ümber ebaseaduslikult laskemoona, kokku 247 padrunit.

Tsiviilhagide osas, summas üle 334 000 euro, on maakohtu otsus jõustunud.

Mullu kevadel Pärnu maakohtus Tarrastele mõistetud 20-aastase vangistuse vaidlustasid ringkonnakohtus lisaks prokurörile ka kõik kannatanud ja ühe kannatanu esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik, kelle hinnangul oli maakohtus mõistetud karistus liiga leebe.

Maakohtu kohtunik Rubo Kikerpill märkis toona, et mõrva puhul on tegemist alati äärmiselt jõhkra kuriteoga, kuid samas näeb mõrva paragrahv karistuse alammäärana ette kaheksa-aastase vangistuse ning ülemmäärana 20-aastase või eluaegse vangistuse.

Kikerpill tõi välja, et Tarraste on ühe kuriteo käigus surmanud kaks inimest, kuid varem raskete kuritegude eest karistust kandnud ei ole ning kehtivad karistused tal puuduvad.

"Karistuse mõistmisel pidas kohus oluliseks faktoriks kergendavat asjaolu – puhtsüdamlikku kahetsust, mida Mikk Tarraste on väljendanud meediale edastatud ja kaitsja poolt kohtutoimikussegi esitatud kirjas. Kohtus Mikk Tarraste vabandas kannatanute eest ja väljendas puhtsüdamlikult kahetsust toimepandu üle," ütles kohtunik.

"Arvestades, et Mikk Tarraste varasemalt raskeid kuritegusid toime pannud ei ole ning kahetseb toimepandut, mõistis kohus talle maksimaalpikkusega tähtaegse ehk 20 aasta pikkuse vangistuse, millel lisandub 5 aasta pikkune lisakaristuse kohaldamine. 20 aastane vangistus on pikaajaline vabadusekaotuslik karistus, millega on kohtu hinnangul võimalik mõjutada süüdlast, kes varasemalt ei ole vanglakaristust kandnud, edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest," selgitas Kikerpill.

Tarrastel tuvastati pärast kinnipidamist alkoholi ja rahustite tarvitamisest tingitud joove, kuid prokuratuuri hinnangul ei takistanud joove teda mõistmast, millised on tema tegude tagajärjed.

Kommentaarid puuduvad