Eesti Energia kontserni müügitulu kasvas kõrgete energiahindade toel selle aasta esimeses kvartalis 571,5 miljoni euroni, mis on ettevõtte aegade parim tulemus; käive suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 274 miljoni võrra ehk 92 protsenti. Normaliseeritud kulumieelset ärikasumit (EBITDA) teenis energiakontsern 127,3 miljonit eurot, mida oli 88 protsenti enam kui aasta tagasi ning puhaskasumit 77,2 miljonit, mida oli mullusest esimesest kvartalist 254 protsenti rohkem, teatas Eesti Energia. Pikaajaliste lepingute tuleviku turuväärtuse ümberhindluse mõju arvestades oli Eesti Energia EBITDA esimese kvartalis 213 miljonit ja puhaskasum 163 miljonit eurot. "Kuna Eesti Energia on sõlminud suures mahus pikaajalisi elektri ostu- ja müügilepinguid ning nende lepingute tuleviku turuväärtus on pidevas muutuses, kajastab energiakontsern 2022. aastast alates kulumieelset ärikasumit (EBITDA) ja puhaskasumit parema võrreldavuse huvides ka normaliseeritud kujul, mis nende lepingute turuväärtuse muutuseid arvesse ei võta," selgitas Eesti Energia finantsjuht ja juhatuse liige Andri Avila. Kõige suurem mõju finantsnäitajatele tulenes elektri kallinemisest kõikidel koduturgudel. Kui Eestis kallines elektri turuhind kvartali keskmisena eelmise aastaga võrreldes kaks ja pool korda 133 euroni megavatt-tunni eest, siis ülejäänud Balti riikides veelgi enam. Hoolimata 2021. aastaga võrreldes soojematest talvekuudest ja ligi 6 protsenti vähenenud elektri tarbimisest kasvas Eesti Energia elektri müügimaht aastavõrdluses 13 protsenti 2,9 teravatt-tunni tasemeni. Seejuures moodustas müük Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas kokku 54 protsenti ja Eestis 46 protsenti kogumahust. Elektri tootmine kasvas esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 31 protsenti 1,7 teravatt-tunni tasemeni. Sellest taastuvelektri toodang moodustas 0,4 teravatt-tundi, kasvades aastaga 2 protsenti. Elektri tootmine suurenes eeskätt turul kasvanud nõudlusest gaasijaamadest odavama juhitava tootmise ehk Eesti Energia puhul soojuselektrijaamade järele. Vedelkütuste müük vähenes tehaste mullusest erineva hooldusperioodi tõttu aastavõrdluses 7 protsenti tasemele 104 000 tonni ning tootmine 15 protsenti tasemele 106 000 tonni. Kontserni investeeringud suurenesid aasta esimeses kvartalis 59 miljoni euroni ehk 85 protsenti. Tütarettevõte Elektrilevi investeeris elektrivõrku kokku 21 miljonit eurot, millest lõviosa kulus uute tootjaliitumiste väljaehitamiseks. Elektrilevi jaotusvõrku ühendatud päikeseelektrijaamade võimsus kasvas kvartali lõpuks 405 megavatini. 2021. aasta lõpus oli näitaja 385 megavati tasemel. Eesti Energia tütarettevõte Enefit Green on ehitamas korraga nelja uut tuuleparki Eestis, Leedus ja Soomes. Investeeringud neisse tuuleparkidesse moodustasid kvartalis üle 11 miljoni euro. Võrgutasu soodustus ja elektri hinnale märtsi lõpuni kehtinud lagi vähendasid seejuures Eesti Energia klientide energiaarveid esimeses kvartalis kokku 49 miljoni euro võrra. Eesti Energia pakub seejuures klientidele fikseeritud hinnaga taastuvenergia elektrimüügilepinguid, mille järele on energiakontserni sõnul nõudlus suur. Pikaajalist kindlust elektrihinna suhtes on inflatsioonilises majanduskeskkonnas ja energiatoetuste lõppemisel eelistanud tänaseks 1150 äriklienti ja 21 000 koduklienti Eestist, Lätist ja Leedust. Sõlmitud lepingute kogumaht aastate peale küündib 10,5 teravatt-tunnini, mis on võrdlusena rohkem kui kogu Eesti ühe aasta tarbimine.
