LNG Paldiski terminali projekti vedajad Alexela ja Infortar leiavad, et Eleringi pakkumine kai ehitamiseks pole vastuvõetav ja hindavad toimunud läbirääkimisi riigifirma tahte puudumise tõttu lõppenuks. Varustuskindluse tagamiseks jätkavad Alexela ja Infortar kõnelusi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, teatasid ettevõtted. Alexela kontserni juhatuse esimees Marti Hääl ütles, et kaks kuud kõnelusi on näidanud, et Eleringil puudus soov terminal Eestisse rajada, nii selleks sügiseks kui üldse. "Arutelu on käinud selle üle kas me ligi 40 miljoni investeeringu juures peaksime aktsepteerima kahjumit 15 või 30 miljonit. Samas Eleringi ligi saja miljoni euro suurune plaan näeb ette sisuliselt laeva hankimise soomlastele Eesti maksumaksja raha eest. Ja takistuseks ei ole seal, et kümne aasta rent on laeva algsest ehitushinnast üle kahe korra kallim ja laevaomanik teenib erakorraliselt suure kasumi," märkis ta. Hääle sõnul on erafirmade poolt pakutud plaan Eesti maksumaksjale märkimisväärselt kasulikum nii lühikeses kui eriti pikas vaates. Tema sõnul on Alexela ja Infortari eesmärk luua Eestile varustuskindlus juba eelolevaks talveks mitte ainult viiendiku gaasitarbimise ulatuses vaid ka kõigile tööstustarbijatele ning anda meie majandusele ka piirkonnas konkurentsieelis. "Arvestades Eesti seniseid õppetunde kriisides naabrite peale lootes, oleks kriitiliselt tagumine aeg Eesti majanduse huvid tõsta esikohale. Meil on korralikud energiaühendused, aga meil võiks olla ka mõni regionaalne eduprojekt energeetikas, mis meid tulevikus ka välispoliitikas laua taha aitaks. Ehitajad on välja valitud, materjalid ostetud, mõned protseduurilised tegevused veel ja saaksime lähipäevil haalamiskai ehitamisega alustada," rõhutas Hääl. Infortari tegevjuht Martti Talgre märkis, et nii keeruka ja pea olematu ajaraamiga projekti puhul on oluline tegelik tahe ja hea koostöövaim, muid tegureid sellesse võrrandisse ei peakski mahtuma. "Terminal ei ole ainult kai, laev ja toru vaid olemuselt suur logistikaülesanne. Gaasimolekuli kohale jõudmiseks on vaja nii soft- kui hardware ning usaldust, kõiki neid teadmisi ja võimalusi ühes organisatsioonis ei ole," lausus ta. "Meil ja gaasitarbijatel pole võimalik sarnaselt tuuleparkide projektiga Eleringiga kümme aastat läbi rääkida. Kui maja põleb, siis me ei lähe ju kindlustuspoliisi tegema, vaid tegeleme kustutustööde ja olukorra lahendamisega. Tõsi on, et me pole küsinud midagi, mis oleks vastuolus Euroopa õigusega ning et me ei saa aktsepteerida olukorda, kus kahjum jääb meile, aga gaasiäri naaberriigi riigiettevõttele," lisas Talgre. Alexela ja Infortari sõnul pole Eesti seaduse ja Euroopa kehtiva korraldusega kooskõlas, et põhivõrgu ettevõte hakkab terminali opereerima ja riigiabiks Eleringile vastavat luba ei ole. Ühenduste osas ei ole erafirmade sõnul pudelikaelaks mitte Balticconnector vaid Soome enda riigisisene gaasivõrk. Alexela ja Infortar jätkavad riigist sõltumatult Paldiski LNG terminali arendust ja eeldavad, et Elering tagab sügiseks projektile vajaliku gaasitoruühenduse ning konkurentsiamet riigiabi moonutusteta vabaturu, nagu Euroopa Liidu direktiivid ja Eesti seadused on aastaid erakapitalile lubanud. Elering teatas reede hommikul, et Alexela LNG haalamiskai pakkumine pole vastuvõetav ei turukorralduse ega hinna osas. Riigifirma märkis, et kui Elering sisenes ujuvterminali haalamiskai rajamise aruteludesse, indikeerisid projekti omanikud võimaliku hinnana 20 miljonit eurot, kuid läbirääkimiste käigus on erafirma poolt esitatud ettepanek, mille kohaselt peaks Elering maksma kai renditasuna selle kogu ehitusmaksumuse 40 miljonit eurot ja kai jääks sellest hoolimata hilisemalt Alexela omandusse. Elering kinnitas seejuures, et nende eesmärk on arendada aasta lõpuks Eestis välja LNG vastuvõtu võimekus, et tagada varustuskindlus olukorras, kui peaksid katkema Vene torugaasi tarned Eestisse.
