Valitsus kiitis erakorralisel istungil heaks otsuse siduda lisaeelarve ja sellega seotud kolm seaduse eelnõu riigikogus enne teist lugemist usaldusküsimusega ja teeb parlamendile ettepaneku arutada eelnõusid riigikogu 18. mai istungil. "Euroopa on viimase 30 aasta kõige tõsisemas julgeolekukriisis ning sõja mõjud puudutavad ka Eestit ja meie inimesi. Lisaeelarvega tugevdame Eesti julgeolekut ning aitame inimestel mitme kriisi koosmõjul tekkivate tagasilöökidega paremini toime tulla. On mõistetamatu, miks EKRE on otsustanud blokeerida Eesti julgeolekut tagava lisaeelarve vastuvõtmist," ütles peaminister Kaja Kallas. "Eesti jaoks on äärmiselt oluline, et saaksime sõjaaja lisaeelarve kiiresti ära kinnitada ja ellu viia. Seetõttu oleme otsustanud siduda lisaeelarve usaldusega valitsusele." EKRE on esitanud lisaeelarvele ja sellega seotud eelnõudele üle 600 muudatusettepaneku, mis võimaldab venitada eelnõude arutelu parlamendis ja blokeerida riigikogu tavapärase töö. Kokku on lisaeelarvele ja sellega seotud seaduste eelnõudele esitatud üle 700 muudatusettepaneku. Lisaks riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõule (608 SE) sidus valitsus usaldusküsimusega perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (605 SE); alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (606 SE) ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (607 SE). Kui valitsus seob tema poolt algatatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega enne eelnõu teist lugemist, võtab ta üle juhtivkomisjoni töö ja riigikogu esimees edastab valitsusele kõik eelnõule esitatud muudatusettepanekud. Seejärel peab valitsus koostama eelnõu uue teksti, muudatusettepanekute loetelu ja seletuskirja. Ühtlasi määrab valitsus aja, millal riigikogu usaldusküsimusega seotud eelnõu arutab. Eelnõu arutamisel esineb ettekandega valitsuse esindaja, kellele iga riigikogu liige saab esitada kaks küsimust. Pärast seda algavad läbirääkimised, mille käigus saavad arvamust avaldada kõik riigikogu liikmed, aga ka komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast läbirääkimiste lõpetamist läheb eelnõu lõpphääletusele. Kui riigikogu ei võta usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu, teavitab riigikogu esimees sellest viivitamata presidenti ja valitsus astub tagasi.
