Soome ja Rootsi andsid kolmapäeval üle taotlused NATO-ga liitumiseks, ajendatuna Venemaa kallaletungist Ukrainale, mis lõpetab kahe riigi senise neutraliteedipoliitika. "Teie täna tehtud taotlused on ajalooline samm. Liitlased asuvad nüüd kaaluma järgmisi samme teie teel NATO-sse," ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg, kui Soome ja Rootsi suursaadikud olid taotlused NATO peakorteris üle andnud. Soome ja Rootsi liitumine on alliansi olulisim laienemine viimasel kümnendil ning sellega pikeneb tema piir Venemaaga kaks korda. Vene president Vladimir Putin on hoiatanud, et samm võib ajendada Moskvat mingil moel vastama. Põhjamaade liitumise vastu on astunud NATO liige Türgi, kes süüdistab Soomet ja Rootsit Ankara silmis terrorirühmituste nagu Kurdi Töölispartei (PKK) toetamises. "Kõigi liitlaste julgeolekuhuvidega tuleb arvestada ning me oleme otsustanud kõik küsimused läbi töötada ja kiiresti lahendusteni jõuda," ütles Stoltenberg. "Kõik liitlased on NATO laienemise tähtsuses ühel meelel. Me kõik leiame, et peame kokku hoidma ja meie kõigi arvates on see ajalooline hetk, mida ei tohi käest lasta." Helsingi, Stockholm ja teised lääneliitlased usuvad, et Türgit on võimalik ümber veenda. NATO suursaadikud arutavad Soome ja Rootsi taotlust kolmapäeval ja annavad võib-olla juba rohelise tule ametlike liitumiskõneluste alustamiseks. Mitu NATO riiki, eriti silmatorkavalt Suurbritannia, on pakkunud Soomele ja Rootsile liikmekssaamisele eelnevaks perioodiks julgeolekutagatisi. "Oleme näinud viimastel päevadel arvukaid avaldusi liitlastelt, kes lubavad pühenduda Soome ja Rootsi julgeolekule. NATO on juba niigi Läänemere piirkonnas valvel ning NATO ja liitlaste väed kohandavad end vastavalt vajadusele."
