Alkoholist põhjustatud surmade arv on Eestis jätkuvalt kasvutrendis

alkohol

Eesti elanikud tarbisid 2021. aastal täiskasvanud elaniku kohta keskmiselt 11,1 liitrit absoluutalkoholi, mida on 2,3 protsenti rohkem kui aasta varem.

Otseselt alkoholist põhjustatud haigustesse suri 695 inimest, mis on 76 inimest rohkem kui aasta varem ja viimase 13 aasta kõrgeim näitaja.

Üldise palgakasvu taustal on muutunud alkohol järjest kättesaadavamaks, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringust.

2021. aastal tarbisid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 11,1 liitrit ehk kas voli +0,3 liitrit. Sellest suurima osa ehk ligi 60 protsenti moodustasid lahjad alkohoolsed joogid, sealhulgas õlu 4,1 liitrit, viinamarjaveinid kaks liitrit ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,5 liitrit. Kanged alkohoolsed joogid moodustasid tarbitud alkoholist 4,5 liitrit, sealhulgas viin 2,4 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta. Tarbimise kasv tulenes peamiselt kangete alkohoolsete jookide nagu viski, džinni ja likööri tarbimise suurenemisest, vähesel määral õlu, veini ja muu lahja alkoholi tarbimise suurenemisest. Viina tarbimine ei kasvanud.

„Kuna aktsiisid on olnud stabiilsed, siis on alkohol üldise palgakasvu taustal muutunud järjest kättesaadavamaks. Tarbimise kasvu võis soodustada ka toitlustus- ja majutusasutuste pikalt suletud olek pandeemia ajal, sest siis osteti alkoholi kaubandusest soodsamalt koju tarbimiseks,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

„Alkoholipoliitika rohelise raamatu seatud eesmärgist, et alkoholi tarbimine on püsivalt alla kaheksa liitri absoluutset alkoholi elaniku kohta, on Eesti kahjuks viimaste aastatega eemaldumas. Tarbimise vähendamiseks võiks kaaluda meetmeid, et alkohol ei oleks nii lihtsalt kättesaadav, samuti võiks piirata reklaami, eriti noortele. Aktsiiside puhul peab silmas pidama naaberriike, et ei tekiks taas piirikaubandust,” rääkis Josing. 

Sissetulekud kasvasid 2021. aastal keskmiselt 6,9 protsenti, samal ajal kasvas alkoholi hind keskmiselt vaid 0,5 protsenti. EKI arvutuste kohaselt sai 2021. aastal osta Eestis keskmise netokuupalga eest 20 liitrit õlut või viis liitrit viina rohkem kui aasta varem, 56 liitrit õlut ja 16 liitrit viina rohkem kui kaks aastat varem.

COVID-19 pandeemiast tingitud piirangute jätkumise tõttu vähenesid veelgi ostud välismaalt, turistide kaasaostud Eestist ja turistide alkoholitarbimine Eestis kohapeal, kuid müük Eesti elanikele kasvas. Alkoholiaktsiisi laekus 2021. aastal 223 miljonit eurot, mida oli aasta varasemaga võrreldes 12 miljonit eurot rohkem, kuid 5 miljonit 2021. aastaks prognoositust vähem. Aktsiisimaksu väiksema laekumise tingis EKI hinnangul turistide alkoholi kaasaostude ja kohapealse tarbimise vähenemine 23 protsendi ulatuses.   

Tervise Arengu Instituudi esialgsetel andmetel suri 2021. aastal otseselt alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigustesse 695 inimest, mida on 76 inimest rohkem kui eelmisel aastal. Kõige rohkem elusid kaotasime alkoholi tõttu tööealiste inimeste hulgas vanuses 45-64.

„Alkoholist tingitud surmade ja eeldatavasti ka teiste kahjude suurenemise taga on viimastel aastatel alkoholi suhteliselt odav hind, mida soodustas majandustõus ja 2019. aastal piirikaubanduse ohjeldamiseks tehtud aktsiisilangetus. Sellega muutus alkohol Eesti inimestele veelgi soodsamaks ja kättesaadavamaks. Üle Eesti kõikjal odavnevad hinnad viisid nii tarbimise kui alkoholist tingitud surmade arvu tõusutrendile.  See näitab, kui oluline on alkoholi hinnapoliitikas hoida järjepidevust ja tegutseda läbimõeldud majandusprognooside alusel,“ kommenteeris tulemusi TAI direktor Annika Veimer.

„Alkoholi tarbimise kahjud ühiskonnale on kaugelt suuremad kui üksnes otseselt alkoholist tingitud surmad – sellele lisanduvad alkoholijoobes põhjustatud liiklusõnnetused, vägivald, sotsiaalsed probleemid, tööturult ajutiselt või püsivalt eemale jäämine alkoholist tingitud vaimse tervise probleemide või haigestumiste tõttu. Seepärast peame üheskoos alkoholi tarbimise ja sellega kaasnevate kahjude tõusutrendi peatama,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Alkoholi tarbimine on tugevalt seotud üldise stressitasemega ühiskonnas. Ehitades üles tervikliku vaimse tervise hoidmise tugisüsteemi saame võimestada inimesi võtma ise vastutust oma tervise ja tervisekäitumise eest.“

Uuringus toodud tarbimismahud on arvutatud Eesti Statistikaameti tootmise, Eurostati väliskaubanduse ja ettevõtete tootmise ning sise- ja välisturu müügi andmetele tuginedes. Lisaks kogub EKI regulaarselt jaehindu ja viis läbi alkoholi välismaalt ostmise ja salaturu uuringu. Marje Josingu sõnul on Eestis tänu sotsiaalministeeriumi aktiivsusele alkoholi turu kohta hea ülevaade läbi pikkade aastate, nii tuleks seda informatsiooni ka uute otsuste tegemisel rohkem kasutada. „Kõige lihtsam otsus ei pruugi viia soovitud lahenduseni, vaid alkoholipoliitika peab olema mitmekesine ja lähtuma parimast rahvusvahelisest kogemusest.“  

Kommentaarid puuduvad