Minister Liina Kersna umbusaldamine Riigikogus kukkus läbi

Liina Kersna
Foto: Ilmar Saabas/Delfi

BNS

Keskerakonna ja EKRE fraktsiooni poolt esitatud umbusaldusavaldus haridus- ja teadusminister Liina Kersna suhtes kukkus neljapäeval Riigikogus läbi.

Liina Kersna umbusaldamise poolt hääletas 39 ja vastu 33 Riigikogu liiget. Umbusaldamise läbiminekuks oleks olnud vaja vähemalt 51 Riigikogu liikme häält. Üheksa saadikut jättis hääletamata.

Umbusaldusavaldust tutvustanud Keskerakonna fraktsiooni liikme Marko Šorini sõnul rikkus Liina Kersna koolidele koroonaviiruse kiirteste hankides riigihangete nõudeid.

„Ta on tekitanud riigile majanduslikku kahju, loonud põhjendamatuid eeliseid ühele konkreetsele ettevõttele, halvendanud ettevõtluskliimat ja Eesti riigi mainet. Põhjendus, et soov on olnud hoida kooli avatuna, ei ole piisav, sest miski ei oleks takistanud teha veel mõned telefonikõned,“ rääkis Šorin.

„Kokku sõlmiti ilma seadusekohast riigihangete menetlust korraldamata ehk riigihanke menetluse nõudeid rikkudes hankelepinguid üle 8,7 miljoni euro suuruses summas. Rahandusministeerium on algatanud juhtumi suhtes ka väärteomenetluse,“ märkis ta ja lisas, et samuti on lahendamata eestikeelse hariduse ja kõrghariduse rahastamisega seotud probleemid.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tõrjus talle esitatud süüdistusi ja ütles, et on teinud oma tööd pühendunult, ausalt ja vastutustundega, teades, et tema otsustel on väga suur mõju ning eesmärgiga toetada igas eas õppijaid.

„Ma ei ole teinud neid otsuseid kõiketeadja positsioonilt. Meil töötab ministeeriumis professionaalne meeskond, keda ma usaldan. Lisaks sellele olen ma olnud tihedas suhtluses haridusvaldkonna erinevate osapooltega, rektorite, koolijuhtide, õpetaja erinevate organisatsioonide, koolipsühholoogide, teiste tugispetsialistide ja üliõpilaste ja õpilaste esindajatega. See annab mulle kindluse seista teie ees rahuliku südame ja selge silmavaatega,” ütles Kersna.

Kersna selgitas, et enne kooliaasta algust otsustas valitsus, et koolid tuleb uutes koroonalainetes hoida kontaktõppel ning selleks tuleb hakata õpilasi koolis koroonaviiruse suhtes testima. „Teadsime, kui halvasti oli varasem distantsõpe mõjutanud nii meie laste ja noorte vaimset tervist kui ka õpitulemusi. Tuletame meelde, et eelmisel õppeaastal olid üheksandikud, keda me valitsuses püüdsime säästa distantsõppest, siiski distantsõppel kokku 45 õppepäeva. Analüütikud on öelnud, et 30 päeva distantsõppel tähendab peaaegu terve aasta õppe mööda minemist,” lausus minister.

Kersna sõnul pani valitsus haridus‑ ja teadusministeeriumile ülesandeks alates 1. novembrist 7–18-aastaste õpilaste regulaarse kiirtestimise. „Ehk meil jäi aega kolm täistööpäeva ja kaks nädalavahetuse päeva testide hanke korraldamiseks ja testide saabumiseks koolidesse,“ selgitas Kersna, kelle sõnul ei olnud tavaliselt hankeid korraldaval Riigi Tugiteenuste Keskusel hanke läbiviimiseks ressurssi ning ministeerium pidi selle korraldama ise. Kaks päeva hiljem, 28. oktoobril eraldas valitsus haridus‑ ja teadusministeeriumile 7,5 miljonit eurot koolide kiirtestide ostmiseks. Valitsus andis mulle selge suunise, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankeleping ühe ettevõtjaga tohib olla sõlmitud maksimaalselt üheks kuuks. Nii me ka tegime ja leping sai allkirjastatud,” lausus minister.

Kersna sõnul sõlmiti hankeleping Selfdiagnosticsiga mahus 5,1 miljonit eurot kahes osas: esimeses osas 400 000 testi hinnaga 3,35 eurot, teises osas 1,6 miljonit testi hinnaga 2,37 eurot. „Ja tuletan meelde: SYNLAB-i ühe testi hind oli tol hetkel veidi alla viie euro, millele lisandus klasside PCR-testimine. Tuletan meelde, selleks hetkeks viibis haiglas juba 589 koroonapatsienti, iga päev nakatus 2000 inimest. Meil oli tolleks hetkeks juba 144 aktiivset koolikollet,“ märkis Kersna.

Minister kirjeldas, kuidas 1. novembrist olid koolidel testid olemas ja algas kooliperede kiirtestimine. „Kohe esimesel nädalal pärast koolivaheaega tuvastasime me kooliperede seas rohkem kui 1000 kiirtesti positiivset. Need on need lapsed ja õpetajad, kes ei viinud viirust edasi. Ja sellel olid käegakatsutavad tulemused. 18. novembril tegi teadusnõukoja tolleaegne juht Irja Lutsar valitsusele ülevaate, milles tõdes: nakatumiskordaja R on langenud alla ühe. Nakatumisnäitajad on langenud kõigis maakondades, kõigis eagruppides, ka haiglakoormus näitas juba vähenemise trendi. Enne koolivaheaega olid kõik trendid vastupidised. Kokkuvõtvalt tõdes professor Lutsar, et koolide kiirtestimine oli olnud tulemusrikas ja edukas. Me suutsime hoida koolid kontaktõppel ning aidata mõjusalt kaasa viiruse leviku vähendamisele. Kas keegi oskab panna selle mõju eurodesse?“ küsis Kersna.

Kersna osutas, et kuna lepingu sai ministeerium sõlmida vaid üheks kuuks, tuli kohe alustada ka järgmise hanke ettevalmistamist. „Küsisime abi Riigi Tugiteenuste Keskuselt juba 4. novembril, kes vastutab riigis riigihangete läbiviimise eest, kuid paraku nad hindasid, et neil ei ole hetkel ressurssi lisahanke läbiviimiseks. Me pidime taas ise hakkama saama.“

„Tõsi ta on, et nüüd, kooliaasta lõpus, olen olukorras, kus Rahandusministeerium, kes kuulub samuti valitsusse, süüdistab mind isiklikult kahes väärteos: teise hanke läbiviimist väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankega, kus pakkumised läksid 17 ettevõtjale, ja selles, et me olemasolevat raamlepingut laiendasime seda Riigi Tugiteenuste Keskuse enda soovitusel. Mulle on kinnitatud, et mind ei ole süüdi mõistetud, vaid käib uurimine,“ märkis minister.

Kommentaarid puuduvad