Venemaa sõda Ukraina vastu on oluliselt kasvatanud kodanike toetust EL-ile, selgub kolmapäeval avaldatud kevadisest Eurobaromeetri uuringust. Peaaegu kaks kolmandikku ehk 65 protsenti eurooplastest peab EL-i liikmelisust positiivseks ja see on kõrgeim toetus alates 2007. aastast. Võrreldes 2021. aasta lõpus läbi viidud Parlemeteri uuringuga on toetus EL-ile märkimisväärselt tõusnud enamikus liikmesriikides, eriti Leedus ehk 20 protsenti, Maltal 12 ja Eestis 9 protsenti. Vaid Kreekas ja Slovakkias leiab enamik vastajaid, et EL-i kuulumine pole ei hea ega halb. 52 protsenti vastanute silmis on EL-i maine positiivne ning 12 protsendi arvates negatiivne. Riikide võrdluses peavad EL-i mainet positiivseks 76 protsenti Iirimaa vastanuist ja vaid 32 protsenti Kreeka küsitletuist. Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola ütles, et ajal, kui meie mandril on taas sõda, lisab Euroopa Liitu kuulumine inimestele kindlustunnet. "Euroopa kodanikud hindavad kõrgelt vabadust, nad on valmis kaitsma meie väärtusi ja mõistavad üha selgemini, et demokraatia ei ole enam iseenesestmõistetav." Venemaa agressioon Ukrainas on selgelt mõjutanud eurooplaste arvamust teistest suurriikidest. Venemaasse suhtub positiivselt vaid 10 protsenti vastanutest, näiteks 2018. aastal, mil see küsimus viimati esitati, oli positiivselt suhtujaid 30 protsenti. Hiinasse suhtub soosivalt 22 protsenti küsitletuist, Ühendkuningriiki 65 protsenti ja USA-sse 58 protsenti. Enamik vastanuist tajub Ukraina sõda kui põhimõttelist muutust: 61 protsenti eurooplastest ei ole kindlad, et nende elu jääb uues rahvusvahelises olukorras muutumatuks. Vaid kolmandik vastanuist ehk 37 protsenti usub, et kõik jääb endiseks. Euroopa Komisjoni eelmisel nädalal avaldatud küsitlus näitab, et kaheksa vastanut kümnest ehk 80 protsenti peab majandussanktsioonide kehtestamist Venemaa valitsuse, ettevõtete ja eraisikute vastu õigeks. 22 liikmesriigis on vastanute enamik rahul EL-i vastusega Venemaa sissetungile Ukrainasse. Venemaa sissetung Ukrainasse võimendas veelgi inflatsiooni kiirust ja elukalliduse tõusu. Neli eurooplast kümnest tunnistab, et viimase aja sündmused on juba mõjutanud nende elatustaset ehk seda leiab 40 protsenti. Samas leiab 59 protsenti vastanuist, et ühiste Euroopa väärtuste, vabaduse ja demokraatia kaitsmine peab olema EL-i prioriteet, isegi kui see toob kaasa hinnatõusu. Kasvavad majanduslikud mured peegelduvad ka poliitilistes prioriteetides, millele Euroopa Parlament peaks kodanike arvates keskenduma. Nii mainitakse esimesena võitlust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, järgnevad rahvatervise ning demokraatia ja õigusriigi kaitse. Sõja mõju peegeldub ka põhiväärtustes, mida Euroopa Parlament peaks kodanike arvates esmajoones kaitsma: esikohal on demokraatia ehk seda leiab 38 protsenti, järgnevad inimõiguste kaitse EL-is ja kogu maailmas ning sõna- ja mõttevabadus, mõlemad 27 protsenti. Eurobaromeetri uuring viidi läbi 19. aprillist kuni 16. maini vahetute ja veebipõhiste küsitlustena EL-i 27 liikmesriigis. Kokku tehti 26 580 intervjuud, sealhulgas Eestis 1030.
