Ujumiskohtades üle Eesti tasub hoida silmad lahti, kuna lisaks veereostusele on terviseamet nii mõnestki inimeste meelisveekogust avastanud näiteks sinivetikad või parasiidid, mis jätavad kehale punased täpid, vahendab BNS. Juuni lõpus avastati Stroomi ranna suplusalalt naftareostus, mida päästeamet on siiani käsitsi kokku kogunud ja utiliseerinud 42 kotti. Laborianalüüside ning reostuse leiukohta arvesse võttes oli võimalik kinnitada, et tegu on varasemast ajast pärit raske kütteõli jääkreostusega. Terviseamet võttis reedel supluskohast ka veeanalüüsid, mille tulemused peaksid saabuma täna õhtul. Et kas ja kuidas reostus levib, ei ole veel teada, lehvib Stroomi rannas tõenäoliselt suvehooaja lõpuni lilla lipp ning ujumine on seal mittesoovitav. Kohti, kus päris muretult ujuda ei saa, on veelgi. Näiteks Harjumaa Harku järve rannast esimesel juulil võetud analüüsi kohaselt oli järves kohal iga-aastane sinivetikas. «Kuigi järgnev korraline veeproov kolm päeva hiljem soole enterokokide ja E.Coli kontrollväärtustele, lehvib rannas siiski sinivetikate olemasolule tähelepanu juhtimiseks lilla lipp,» ütles terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lauri Liepkalns. Ka Pärnumaal asuva suvitajate lemmikpaigaks tituleeritud Kabli liivaranna veekvaliteedi on terviseamet küsimärgi alla seadnud. Kui esialgne veeproov tuvastas nii soole enterokokide kui ka E.Coli kontrollväärtuste ületuse, siis 7. juulil võetud lisaproovi tulemused veel saabunud ei ole. «Ida-Virumaal Narva-Joaoru supluskohas toimuvad ehitustööd, mistõttu on seal veeringlus häiritud. Tulnud on teateid, et pärast ujumist on mõnel lapsel tekkinud punased täpikesed. Veeanalüüsid ja sinivetika analüüsid on korras. Võimalikuks nahaärrituste tekkimise põhjuseks võivad olla imiusside vastsed ehk tserkaarid,» kirjeldas Liepkalns, lisades, et hetkel on Joaoru supluskohas punase lipu režiim ning randa on paigaldatud teade, et suplemine ei ole soovitatav. Terviseameti teatel on imiusside ehk tserkaaride kahtlusi tulnud ka Türi tehisjärve ja Viljandi järve supluskohtadest. Enne ujumist veendu vee puhtusesLiepkalns sõnas, et sinivetikate hooajal tuleks ujujatel ohutu supluskogemuse kindlustamiseks enne vette minekut vee puhtuses veenduda: «Kui märkate, et vesi on muutunud tänu silmaga nähtavatele helvestele kollakas-roheliseks ja kogu kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikatega». «Kui vee värvi muutvad helbed on nii väikesed, et vette pistetud oksal püsima ei jää, on sinivetika tõenäosus veel suurem. Kui järvedes on sinivetikate olemasolu püsiv, siis mererandades võib olukord tuulte, hoovuste ja veetemperatuuri tõttu muutuda väga kiirelt.» Lisaks veele tuleks hoolikalt jälgida ka tervist, rannavalve heisatud lippe ja nende tähendust ning pärast suplust ennast võimalusel puhta vee ja seebiga pesta ning rätikuga kuivatada. Keskkonnatervise osakonna peaspetsialist tõi välja, et inimene võib sinivetikate toksiinidest mürgistuse saada peamiselt sinivetikarikast vett alla neelates. Sellise vee neelamisel on täiskasvanutel harva tõsist mürgistust esinenud, eelkõige on ohustatud väikesed lapsed, vanemad inimesed ning kodu- ja karjaloomad. Näiteks koertel piisab mürgituse saamiseks karva lakkumisest pärast sinivetikaid sisaldavas vees ujumist. Tühista Δ Kommenteeri Kommentaarid puuduvad