Riik avab esmaspäeval Narvas infopunkti Ukraina sõjapõgenikele, kus neile pakutakse täiendavat infot ja nõustamist, ühtlasi saavad põgenikud jätkuvalt abi ka piiril, vahendab BNS. Meedia on mitmel korral kirjutanud, et üle Eesti-Vene kontrolljoone Narva jõudvad sõjapõgenikud on sageli olnud teadmatuses, mida Eesti pinnal edasi teha. Sotsiaalkindlustusamet koos Narva linnavalitsuse, Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni ja vabatahtlike organisatsioonidega avab infopunkti kell 11 Peetri tänav 3 hoones. Infopunkti avamisel osalevad sotsiaalkindlustusameti direktor Maret Maripuu, Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni esinduse juht Anneli Vares ja Narva linnapea Katri Raik. “Eestisse jõudnud sõjapõgenikud on läbinud kurnava teekonna. Oluline on tagada saabunuile teadmine, et nad on jõudnud riiki, kus neid aidatakse,” sõnas Maret Maripuu. “Mõistagi ei tule kõik olulised küsimused korraga pähe ning nõu ja abi vajavad sõjapõgenikud ka päevi või nädalaid pärast riiki saabumist. Tänan vabatahtlikke ja Narva linna Eestisse saabunud põgenike aitamise eest. Üheskoos anname panuse sellesse, et Ukraina selle sõja võidaks,” lisas Maripuu. Esmane sõjapõgenike nõustamine toimub jätkuvalt piiril. Seal pakuvad neile abi nii politsei- ja piirivalveameti töötajad kui sotsiaalkindlustusameti töötajad. Vabatahtlike eestvedamisel juuli alguses avatud ajutine infopunkt näitas, et abi vajavad ka need sõjapõgenikud, kes on juba mõned päevad Eestis viibinud. Esialgu on infopunkt avatud ööpäevaringselt, edasi sõltub töökorraldus põgenike vajaduste muutumisest ajas. Teenuste kohta jagavad lisaks infot ka Narva linn ja rahvusvaheline põgenikke abistav rändeorganisatsioon IOM. Nõustamist pakutakse muu hulgas pagulastele, kellel pole edasised plaanid paigas või kellel puuduvad eelnevad kontaktid kohalike vabatahtlike või tuttavatega. „Koostöös sotsiaalkindlustusametiga püüame IOM-i poolt toetada ennekõike haavatavaid põgenikke, kes soovivad liituda oma pereliikmete või sugulastega mõnes teises riigis. IOM-il on rahvusvahelise organisatsioonina lai esinduste võrgustik üle maailma ja pikaajaline kogemus inimeste turvalise liikumise tagamisel. Seda oleme valmis ka Eestis Ukraina pagulaste toetamisel rakendama,“ ütles IOM Eesti esinduse juht Anneli Vares. Narva linn on andnud samas hoones ruumid kasutusse ka MTÜ Narva linna Ukraina kaasmaalaskonnale. Neis saavad tegutseda sõjapõgenikke abistavad vabatahtlikud. See, et infopunkti ja vabatahtlike ruumid asuvad lähestikku, annab võimaluse üha tihedamat koostööd teha. “Kolmest Ukraina sõjapõgenikust kaks saabuvad Eestisse Narva kaudu. Sõja algusest on Narva kaudu Eestisse saabunud reedese seisuga 21 990 inimest. Me kõik peame pingutama, et erinevate ametiasutuste ja vabatahtlike koostöös saaksid Eestisse saabujad parima võimaliku vastuvõtu ja inimliku kohtlemise osaliseks,” ütles Katri Raik. “Ühise infopunkti avamine on suur samm edasi, et iga sõjapõgeniku keeruline tee Euroopas oleks natukenegi lihtsam.” Narva linn panustab infopunkti mehitamisse ja osutab vajadusel esmast sotsiaalabi. Sinna hulka kuulub näiteks arstiabi Narva haiglas, invatransport ja abivajajatele ööbimise organiseerimine. Edasi töötab ka sotsiaalkindlustusameti Ida-Virumaa infopunkt Jõhvis. Lisaks majutusele pakutakse seal traumeeritud sõjapõgenikele psühhosotsiaalset kriisiabi ja nõustamist ning toiduabi. Infopunktid jätkavad tööd ka Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Sõjapõgenike ajutiseks majutuseks on riik kasutanud 18. juuli seisuga 21 miljonit eurot, mille eest on pakutud ajutist majutust enam kui 16 tuhandele inimesele. Pikaajalisele majutusele liikumise soodustamiseks on sõjapõgenikel võimalik taotleda eluaseme üürilepingu sõlmimise hüvitist kohalikust omavalitsusest. Sotsiaalkindlustusametiga on selleks halduslepingu sõlminud juba 65 kohalikku omavalitsust. Hüvitamise taotlusi on jõudnud SKA-sse 624.
