Karm reaalsus: enamus eestlastest on kogenud töökohal kiusamist

Värskest CV-Online’i uuringust selgub, et tervelt 82 protsenti tööealistest inimestest on ise töökohal kiusamist kogenud, 42 protsenti neist kogeb seda tihti ning teavitamiseni jõuavad vaid 59 protsenti kiusamise juhtudest.

Uuringust selgus, et 60 protsenti on kogenud töö liigset kontrollimist või pidevat kritiseerimist, 50 protsenti seisukohtade ignoreerimist ja 48 protsenti vaimset vägivalda. 46 protsenti kurtis, et ei anta töö tegemiseks vajalikke vahendeid, 43 protsenti on kogenud pöördumiste ignoreerimist, 41 protsenti laimu levitamist nin 35 protsenti seda, et antakse ülemäärane töökoormus ning  tööülesanded ei vasta kompetentsile või tööjuhendile. Vähesemal määral toodi välja surve avaldamist õiguste mitte kasutamiseks, vihjete tegemist töölt lahkumiseks, peamiste vastutusvaldkondade ära võtmist, seksuaalse alatooniga kommentaare ning füüsilise vägivalla tarvitamist.

Küsitluses uuriti ka tööandjatelt, kas organisatsioonis suhtutakse töökiusamisse tõsiselt, ning lausa 69,5 protsenti suhtub kiusamisse tõsiselt ning püüab seda tõkestada. 30,5 protsenti vastanud organisatsioonidest ei suhtu töökiusamisse tõsiselt, tuues peamisteks põhjusteks eeldust, et töötajad saavad ise hakkama ning lisaks ei ole ressurssi/inimest, kes sellega tegeleks.

Uuringust ilmneb, et suisa kolmandik vastajatest on kiusamise tõttu tööle tulemata jätnud ning ka ülejäänute tervisele mõjub selline olukord laastavalt. Tegu on väga tõsise probleemiga, mis nõuab tööandja kohest sekkumist. Vastajatest, keda on tööl kiusatud, teavitab sellest vaid 59 protsenti. Ülejäänud eelistavad juhtunust mitte rääkida.

Kõige levinumateks vaikimise põhjusteks on arvamus, et nii on lihtsam, ei osata kuhugi pöörduda, kardetakse töökaaslaste või juhtide pahameelt ning tuntakse hirmu töökoha kaotamise ees. Peamiselt usaldatakse tööl toimuvast kiusamisest rääkida oma perele. Kindlasti tasuks luua töötajatele turvaline võimalus töökiusust ka oma tööandjat teavitada.

Uuringu andmetel informeerib kiusamisest juhte 58 protsenti ja töökaaslasi 56 protsenti kiusatavatest. Kõige sagedamini on kiusajaks töötaja otsene kaastöötaja 64 protsendiga või kolleeg mõnest teisest osakonnast 10 protsendiga. 58 protsendil juhtudest kiusab töötajat tema otsene ülemus ja 25 protsendil juhtudest ettevõtte tegevjuht.

“Tööandja ülesanne on märgata, pooled ühisesse mõtteruumi tuua ning kehtestada, milline on lubatud ja hinnatud käitumine. Eriti vajalik on väärtuste rõhutamine ja jõuline sekkumine juhul, kui kiusajaks on töötaja enda juht,” sõnas CV-Online'i turundusjuht Karla Oder.

Näita 3 kommentaari

Jah..ja eriti palju on tegemist ülemuse poolse kiusamisega. Kui julged enda eest seista ja õelda,et ei ole nõus tegema neid asju mis ei kuulu sinu töökohustuste hulka. Õeldakse,et otsi siis uus töökoht sest järjekord on uksetaga. Aga kuhu sa lähed,kui raha on vaja? Ja kui juhtud pinnuks silma jääma siis saab täie rauaga. Sai ise kogetud kui rase olin ja arstitõendiga kergemale tööle suunatud. Ülemus ajas juba ette teatamata mind omale võõraid ülesandeid täitma kella 4 ajal hommikul,pikki tööpäevi tegema ja raskusi tõstma,omal oli nutumaik suus. Õnneks sain sealt tulema. Aga enda eest tuleb seista ja kui tunned,et asi õige pole siis sellest teatada

Vasta

no see on jube ikka mis töökohtadel toimub, vahetu ülemus otse otsib valesid ja kui ise oma valed õigeks tõestad, siis ikkagi see on vale ja hekatakse veelrohkem kiusama. Kõige suurema ülemuse juurde ei tasu aga üldse minna, kuna teda see asi absull ei huvita, ta ei loe valedega kirjutatud käskkirja läbigi ja õiglust sealt loota pole üldse mõtet. Niiet vat nii käivad tõsiselt asjad, kuna ülemusi keegi ju vastutusele ei võta, olgugi et kiusab ja valetab. Elagu Eesti ja Eesti Vabariigi õiglus ja õigused

Vasta

Tàiesti nòus, kusjuures tòòandja ignoreerib lihtsalt ja seega justkui soosib otsese juhi kiusu ja rùnnakuid igati.
Kuskile pòòrduda ei saa, sest siis àhvardatakse kohtuga. Kahjuks pole rahakott puuga seljas.
Jutt eestimaisest suurketist

Vasta