Statistika ei valeta! Eesti naised on endiselt Euroopas ühed kõrgemalt haritumad

Rahva ja eluruumide loenduse raames vaadeldi muuhulgas ka Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset ning võrreldi tulemusi teiste riikidega. Selgus, et Eestis on kõrgharidusega inimeste osakaal suurenenud ning põhiharidusega inimeste osakaal vähenenud. Eesti naised on endiselt Euroopa ühed kõrgemalt haritumad ning üleüldiselt on Eesti elanikud kõrgharidusega inimeste osatähtsuse poolest Euroopas seitsmendal kohal.

2021. aasta seisuga on Euroopa Liidu 25–64-aastastest kõrgharidusega keskmiselt 33 protsenti, see-eest Eestis on samas vanuserühmas kõrghariduse omandanuid rahvaloenduse andmetel 43,2 protsenti. See asetab Eesti elanikud kõrgharidusega inimeste osatähtsuse poolest Euroopas seitsmendale kohale.

Kõige kõrgem kõrgharidusega inimeste osakaal on Iirimaal 52,7 protsendiga, järgnevad Luksemburg 50,5, Küpros 47 ja Rootsi 46,7 protsendiga. Euroopa esiviisikusse kuulub ka Leedu, kus kõrgharidusega inimeste osakaal 25–64-aastaste seas on 45,4 protsenti. Soome ja Läti on Eestist aga veidi tagapool – kõrgharidusega rahvastik moodustab nendes riikides vastavalt 42,3 ja 39 protsenti. Kõige madalam kõrgharidusega inimeste osakaal Euroopa Liidus on Itaalias 20 ja Rumeenias 18,8 protsendiga.

Keskharidus on kõrgeim haridustase Euroopas keskmiselt 46 protsendil rahvastikust, Eestis aga 45 protsendil. Põhi- või madalama haridusega on Euroopas keskmiselt 21 protsenti rahvastikust, Eestis 12 protsenti.

Eestis omandavad naised kõrgharidust märksa aktiivsemalt kui mehed. Nii on see olnud ka varasemate loenduste andmetel. Vanusegrupis 25–64 on 53 protsenti naistest ja 34 protsenti meestest kõrgharidusega. Eelmise loenduse ajal olid vastavad näitajad 47 ja 30 protsenti. Samas pea kolmandikul Eesti meestest on lisaks keskharidusele või koos sellega omandatud ka kutse.

Võrreldes Eesti mehi ja naisi teiste Euroopa Liidu meeste ja naistega paistab silma, et Eesti naised on kõrgelt haritud.

2021. aasta seisuga on Euroopa Liidus kõrghariduse omandanud keskmiselt 36 protsenti 25–64-aastastest naistest, Eestis aga 53 protsenti, mis annab Eestile selles pingereas kolmanda koha. Eestist rohkem on kõrgharidusega naisi vaid Iirimaal 57 protsendiga ja Rootsis 54 protsendiga. 2011. aasta alguses olid Eesti naised aga Soome järel teisel kohal, kui Eesti naistest olid kõrgharidusega 45,2 protsenti ja Soome naistest 45,7 protsenti. Euroopa keskmine oli siis 26,4 protsenti.

Meeste puhul on 2021. aasta seisuga kõrgharitute osakaal Euroopa keskmisest vaid veidi kõrgem – Eestis on kõrgharituid 25–64-aastaste meeste seas 34 protsenti, Euroopas keskmiselt 31 protsenti. 2011. aasta alguses oli Eesti meeste hulgas kõrgharituid 28 protsenti, Euroopas keskmiselt 24 protsenti. Kui 2011. aastal oli Eesti pingereas 11. kohal, siis nüüd 13. kohal. Kõige rohkem on Euroopa Liidu riikidest kõrgelt haritud mehi Luksemburgis, nii on see olnud viimased 10 aastat.