Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul on elektri hinnaprognoos eelolevaks talveks kevadel eeldatuga võrreldes oluliselt tõusnud. "Hinna normaliseerumine võiks toimuda järgmise aasta teises kvartalis, aga nendele tasemetele, kus ta sel kevadel olnud on ehk siiski üle 100 euro megavatt-tunni kohta," märkis Sutter Eesti Energia pressikonverentsil. Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas kujunes tänavu juulikuu keskmiseks hinnaks 233,21 eurot megavatt-tunnist, mida oli üle kahe korra enam kui 2021. aasta juulis, mil kuu keskmine hind oli 83,78 eurot megavatt-tunnist. Juuli keskmine börsihind oli muu hulgas ka senist rekordkuust ehk möödunud aasta detsembrist 15,1 protsenti kallim. Eesti Energia teatas neljapäeval, et teenis tänavu teises kvartalis 416,4 miljoni eurose müügitulu juures 33 miljonit eurot puhaskasumit. Aasta varem samal ajal teeniti aga 241,1 miljoni euro müügitulu juures 18,7 miljonit eurot kahjumit. Sutteri sõnul on hea tulemuse taga loomulikult kõrgenenud energiahinnad, aga ka müügimahtude kasv, eelkõige väljaspool Eestit. Kallinenud hinnad on omakorda tingitud aga vähesest pakkumisest. Eesti Energia juhi kinnitusel on regioonis küll piisavalt võimsust, et kõik vajadused ära katta, aga see võimsus töötab gaasi pealt. "Väga suur osa kogu piirkonna gaasist tuli samuti Venemaalt, mida enam ei tule," nentis Sutter. Tema kinnitusel kontrollib Eesti Energia sel suvel üle kõik elektrijaamad, sealhulgas need, mida esialgselt sel aastal plaanis hooldada ei olnud, et nood talvel vastu peaks. Samuti suurendatakse põlevkivi kaevandamist. Siiski soovitab ettevõte kindlustunde tagamiseks valida fikseeritud hinnapakett, mida kasutab täna juba ligi 300 000 inimest ehk kaks kolmandikku klientidest. Kui 2019. aastal oli keskmine fikseeritud hinnatase 60 eurot megavatt-tunni kohta, siis täna ostab kõige rohkem ehk 27 protsenti fikseeritud paketi kasutajatest elektrit hinnaga 101–150 eurot megavatt-tunni kohta.
