INTERVJUU | Urmas Sule uue koroonalaine eel: ei ole imeravimit, mis lahendaks probleemi!

Urmas Sule
Foto: Ago Tammik / Delfi

Joonatan Pärn

COVID-19 levik on viimastel kuudel stabiilselt kasvanud. Kas sügisel on oodata uut koroonalainet ja piiranguid? Kas vaktsiinide tõhustusdoosid on kõigile vajalikud? Teemasse aitab selgust tuua Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht dr Urmas Sule.

Milline on haiglate olukord hetkel? Kui palju on COVID-19 tõttu hospitaliseeritud patsiente?

“Ennustada võib, et see number on umbes 130 haiget, kes on COVID-19 tõttu haiglates. Rõhutan, et mul ei ole veel täpseid hommikusi numbreid. On näha, et tegelikult oleme paar nädalat tagasi käinud isegi kõrgemal tasemel. Isegi eelmise nädala alguses oli haiglaravil üle 140 COVID-19 haige,” selgitab Sule. 

“Sisemine trend näitab seda, et meil on stabiilselt kasvanud sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglas olevate patsientide arv. Suve alguses oli palju neid patsiente, kes olid mingi teise haiguse tõttu haiglaravile tulnud ja neil avastati COVID-19 kaasuvana. Sealt tulevad tegelikult ka need haiglasisesed nakkumised, mis andsid kiire haiglaravi vajavate patsientide tõusu. Viimasel ajal on stabiilselt kasvanud nende inimeste arv, kes tulevadki haiglasse selle tõttu, et COVID-19 on esmane põhjus.”

“Kui vaadata proportsionaalselt, siis suve alguses oli see proportsioon umbes 60 protsenti COVID-19 kaasuvana ja 40 protsenti neid patsiente, kes vajasid ravi sümptomaatilise COVIDi tõttu. Praegu on see suhe umbes kaks ühele ehk kaks patsienti, kes on haiglaravile sattunud sümptomaatilise COVIDi tõttu (COVIDi tõttu primaarselt) ja üks patsient tuleb selliselt, kellel avastatakse COVID-19 kaasuvana,  Tegelikult haiguse levik vaikselt ja stabiilselt kasvab,” sõnab Sule.

Ehk siis just viimastel kuudel on suurenenud sümptomaatiliste COVID-19 haigete hospitaliseerimine?

“Just. Pühapäevase seisuga oli haigete arv, kes sümptomaatilise COVIDi tõttu vajasid haiglaravi 82 ja ei ole mingit põhjust arvata, et see number (hetkel) väiksem oleks. Pigem on see number täna hommikul suurem.” 

Millised on prognoosid sügiseks? Kas peaksime valmistuma uueks suuremaks COVID-19 laineks?

“Eks me kõik tegelikult selleks vaikselt ja stabiilselt valmistume. Mis on hea, kui nii võib öelda: viimase aja uute tüvedega piirneb haiglaravi vajadus üldraviga, et ei ole üliraskeid patsiente, kes vajaksid kolmanda astme intensiivravi. Neid on vähe olnud. Loodame, et viirus jätkab sarnaselt neid mutatsioone, muidugi kunagi ei tea.”

On räägitud, et järgnevad COVID-19 tüved peaksid olema eelnevatest nõrgemad. Kas on reaalne, et see nii ka jätkub?

Sule selgitab, et seda ta ennustada ei sooviks, kuid kõik loodavad, et nii läheb ja see on ka üks tõenäoline stsenaarium. “Laual on ka variant, et kõik läheb risti vastupidi. Prognoosimisega ei tasuks täna liialdada, sest sellega tegelevad inimesed üle maailma. Jälgime siin Eestis samamoodi, mis teistes riikides toimub. Ütleme nii, et kui me arvestame nende teadmistega, mis saame väljaspoolt Eestit, siis me suure tõenäosusega oleme ka Eestis parima teadmisega varustatud.”

Kuidas haiglad sügiseks valmistuvad? Milliseid ettevalmistusi tehakse?

“Oluline on mõista, et kui peaksime haiglates tegelema ainult COVID-19 haigete ravimisega, siis võiks öelda, et see on imelihtne. Paned teised ravikohad kinni ja võimekus muudkui kasvab,” räägib Sule. 

“Aga niimoodi haiglad ju töötada ei saa, sest enamus patsiente vajavad haiglaravi teistel põhjustel. COVID-19 haigete ravivõimekuse tõstmine ongi kõige suurem väljakutse sellepärast, et tahame saavutada olukorra, kus teised inimesed, kes on pidanud ootama enda jaoks põhjendamatult oma ravi, et need inimesed saaksid ikkagi normaalsesse haiglaravi rütmi.”

“See omakorda tähendab seda, et kui haiglas planeerime voodifondi kasutust selliselt, et oleme häst efektiivsed, katsume teha nii palju kõike kui vähegi võimalik, siis see omakorda võib võimendada riske sisemiseks nakkuse levikuks, mille osas haiglad on tegelikult väga hästi hakkama saanud. Sisemisi puhanguid on suudetud väga hästi kontrollida. Toimetame haiglatega praegu niimoodi, et juuli teisest poolest on mitmed haiglad juba oma COVID-19 võimekusi tõstnud. Need on siis Lääne-Tallinna keskhaigla, Pärnu haigla, Tartu Ülikooli kliinikum, Ida-Viru keskhaigla ja ka Kuressaare haigla.”

“Me oleme need sammud teinud ja staapidel on sisemine kokkulepe, et kuidas haigete arvu kasvuga edasi minna. Sellist aktiivset staapide tööd, et meil iganädalaselt oleks kokkusaamised, seda veel ei ole käivitatud, sest eelmised põhimõtted toimivad praegu päris hästi. Suure tõenäosusega on augustikuu jooksul vaja staapide töö käivitada, aga sellega keegi ei kiirusta, sest praegu ei ole meil sellist täiendavat olulist informatsiooni, mis oleks täna või ka järgmisel nädalal unikaalne.”

“Mis on muidugi väga suur väljakutse ja see ei kao kuhugile, vaid iga hetkega võimendub rohkem, on see, et inimesed, kes COVID-19 haigetega palju tegelevad, väsivad vaimselt ja füüsiliselt. Näiteks ka kõige kõrgemad spetsialistid, nakkushaiguste arstid, tahavad ravida ka teisi haigusi, mitte ainult seda üht haigust.”

“Kõikide erialade arstide, õdede ja hooldajate jaoks on väga suur väljakutse senine valmisolek ja motivatsioon säilitada. Ega siin pole väga head vastust, et mida täpselt peaks tegema. Katsume teha seda selliselt, et inimestega suheldakse viisakalt ja antakse võimalus puhata. Kokkuleppemeetod on vahend, kuidas saame neid haiglaravi võimekusi tõsta,” räägib Sule. 

Teema üks pool on inimressurss, aga teine reaalsete haiglakohtade arv. Milline on meie võimekus COVID-19 haigeid ravida? Kas seda on kuidagi suurendatud?

“Praeguse hetkeseisuga on meil COVID-19 jaoks spetsiaalselt planeeritud ravivõimekust piisavalt. Erinevatel haiglatel tähendab COVID-19 võimekuse tõstmine erinevaid samme ehk kui haiglas on väga head nakkustõrje tehnilised võimalused, siis saab neid samme teha kiiremini. Avad vähem voodeid ühekaupa ja püüad patsiente, kes vajavad ainult jälgimist ja isoleerimist paigutada kuskile osakonda teise palatisse. Osad haiglad saavad selliseid samme teha,” räägib Sule. 

“Aga on ka haiglaid, mis on vanema ruumiprogrammiga, kus ravivõimekuse tõstmise üks samm tähendab väga suurt lõiget, kas tervet või vähemalt poolt osakonda. Selle tõttu on neid voodikohti natuke raske väljast jälgida, aga sisemiselt me seda loomulikult teeme. Ja sisemiselt tähendab see, et kui meil on mingisuguse konkreetse haigla juhtumiga tegemist, siis staabitasemel räägitakse see detailselt ka suuliselt üle.  Rõhutan veelkord, et ruumiprogrammi poolega saadakse väga hästi hakkama. Väljakutse on tervisetöötajad ja väiksematel haiglatel just arstiressurss, sest arst on ju otsutava tähtsusega. Kui arsti ei ole, siis ei saa COVID-19 haigeid pidada,” selgitab ta.

Kas inimesed võivad kindlad olla, et kui sügisel tuleb uus COVID-19 laine, jätkub haiglates kõikidele voodikohti?

“Jah,” vastab Sule kiirelt. “Oleme sellega loomulikult haiglates arvestanud ja tegutseme ning loodame, et see laine tuleks pehmem. Veelkord rõhutan, et haiglates ikkagi arvestame sellega, et COVID-19 haigete ravi ei tohi mõjutada oluliselt teiste patsientide ravi. See on oskus, mida oleme aastate jooksul natuke omandanud, aga mis teeb väljakutse COVID-19 haigete ravivõimekuse tõstmiseks veelgi suuremaks.” 

Kui sügisel saabub uus laine, siis kas tulevad tagasi ka piirangud ja näiteks maskikandmise kohustus?

“Oleme seda mitmel tasemel arutanud ja praegu tundub (tuleb arvestada ka sotsiaalse olukorraga), et piirangute asemel peaksid olema inimestele pigem soovitused. Peame alustama sellest, et inimesed ise emotsionaalselt annaks aru, et nende enda tegevusest võib sõltuda mitte ainult nende ja nende lähedaste, vaid paljude inimeste heaolu ja siis arutada vajadusel piiranguid. Loodan, et nende piirangute arutelu lähitulevikus ei tule, sest karta on, et piirangute kehtestamine saab olema väga keeruline ja ei ole kindel, et inimesed neid reaalses elus plaaniksid järgida.”

Meedias on kirjutatud, et veel sel suvel peaks Eesti apteekidesse jõudma Pfizeri uus koroonaravim. Kas see on ka tõhus või peaksid inimesed ikkagi vaktsiini tõhustusdoose tegema?

“Vaktsineerimisele pädevat alternatiivi ei ole. Sellist ravimit, millega seljataksime koroonaviiruse, ei ole veel toodetud. Ravimeid kasutame (COVID-19) ravis ka täna, aga ei ole sellist imeravimit, mis lahendaks probleemi. Massiivset ravimiga COVID-19 seljatamist lähiajal loota ei ole,” selgitab Sule.

“Vaktsineerimisprogrammi riigitasemel eestvedajaks on Eesti Haigekassa ja praegu tegeletakse aktiivselt sellega, et kõik ohustatumad inimeste grupid (see puudutab eelkõige hoolekandeasutusi, aga mitte ainult) saaksid teise tõhustusdoosi. Me nägime eelmiste lainetega, et asjaolu, et suutsime Eestis hoolekandeasutuste töötajad vaktsineerida, andis eelmiseteks laineteks, mis olid eelmisel sügisel kuni kevade-suveni välja, tohutu efekti.”

Sule räägib, et kui koroonaviiruse delta laine ajal oli üle 22 protsendi haiglaravil olijatest hoolekandeasutustest, siis viimase laine ajal oli vastav näitaja 2-3 protsendi vahel. “See on ikkagi väga suur efekt, mis saavutasime ja seda tuleb katsuda hoida. Kui suudame kõige viletsama tervisega inimesed kaitsta, mitte nüüd otse haiguse vastu, aga selle vastu, et see haigus ei ole nii raskesti kulgev, siis hoiame tohutult kokku mitte ainult inimeste tervist, vaid ka haiglate ja tervisesüsteemi ressursse.”

Kas tõhustusdoosid peaksid olema siis kohustuslikud riskirühmadele ja jääma teistele vabatahtlikuks?

Sule kinnitab: “Põhimõtteliselt küll, aga kohustuslikkus vaktsineerimisest rääkimisel ei ole ka kõige parem sõna. Vaktsineerimine eeldab ikkagi vastastikust kokkulepet, inimesepoolset mõistmist ja tervisesüsteemi poolset selgitustööd. Sellega tegeletakse!” 

Kommentaarid puuduvad