Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) teatel on mitmed Eesti vee-ettevõtted elektri hinnatõusu tõttu taotlenud konkurentsiametilt hindade tõstmist – 2022. aastal on uut hinda taotlenud juba 17 Eesti vee-ettevõtet, menetluses on veel 11 ning hinnatõus jääb paari euro juurde kuus. "Puhta kraanivee tootmine, reovee ärajuhtimine ja puhastamine on üsna energiamahukad protsessid – vee-ettevõtete tootmiskuludest moodustab energiakulu ligikaudu veerandi," selgitas liidu tegevdirektori kohusetäitja Mihkel Muulmann pressiteates, märkides, et elektrienergiat kasutatakse kõige enam joogivee ja reovee puhastamise tootmisprotsessis ning pumplates. Koos energiahinna tõusuga on vee-ettevõtete jaoks kasvanud ka paljud teised sisendkulud, näiteks tööjõud seadmed, samuti on faktoriks ligi 23-protsendine inflatsioon. Veeteenuse hind sisaldab vee- ja kanalisatsiooniteenuse tasu. Kuna Eesti vee-ettevõtted tegutsevad rangelt reguleeritud valdkonnas, siis konkurentsiamet kontrollib ja kinnitab nende hinnad vastavalt sisendkuludel põhinevale hinnamudelile. "2022. aastal on uut veeteenuse hinda taotlenud juba 17 Eesti vee-ettevõtet, suurematest linnadest teatasid hinnatõusust näiteks Tartu ja Narva vee-ettevõtted. Hetkel on menetluses veel 11 vee-ettevõtte hinna muutmise taotlused, kellele lisaks valmistab veel mitu ettevõtet ette taotlusi veeteenuse hinnatõusuks," märkis Muulmann. "Tarbimismahtu arvesse võttes võib prognoosida, et veeteenuse hind kasvab keskmiselt ligikaudu 1-2 euro inimese kohta kuus," tõi ta välja. Tema vaates pole veeteenuse hinnatõus kodumajapidamiste jaoks siiski sama suure mõjuga kui näiteks elektri- või soojusenergia hinnatõus ja jääb olevalt piirkonnast ning veetarbimise mahust keskmise Eesti perekonna jaoks mõne euro piiresse. Keskmine Eesti leibkond kasutab ühes kuus 2,2 kuupmeetrit vett ühe inimese kohta. Muulmann selgitas, et osades Eesti vee-ettevõtetes kehtib era- ja äriklientidele erinev veeteenusehind, aga seadus näeb ette, et uue hinna kehtestamisel ühtlustatakse hinda ja seda on tehtud ka varasematel aastatel. "Võib prognoosida, et tulevikus kehtib kõikidele sama piirkonna vee-ettevõtte kliendirühmadele ühtne hind. Piirkondades, kus kehtib täna erinev hind, tähendab see sisuliselt seda, et eraklientide jaoks veeteenuse hind tõuseb ja äriklientide jaoks läheb teenus odavamaks," tõdes ta. Veeteenuse hinna korrigeerimisel võetakse lisaks elektrihinnale ja hinna ühtlustamise nõudele arvesse ka 2022. aastast jõustunud järelevalve tasu komponendi lisamist ehk ühe osa veeteenuse hinnast moodustab konkurentsiameti järelevalvetasu.
