TUHANDED HUKKUNUD KALAD! Vakra: Umbusi jõe reostus liigitub looduskatastroofiks!

Umbusi jõe reostus
Foto: Alari Tammsalu / Ekspress Meedia

BNS

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles Tartu Postimehele, et Umbusi jõe reostusjuhtumit saab liigitada looduskatastroofiks, vahendab BNS.

“Kinnitan, et hukkunud on üle 10 000 kala,” sõnas Vakra. Surnud kaladest suurem osa ehk julgelt üle poole olid jõeforellid.

Kõiki hukkunud kalu liigiti täpsustada Vakra ei saanud, kuid kohalikud vabatahtlikud, kes jõge puhastamas käisid, teadsid rääkida, et hukkunud kalade seas oli esindatud lausa tosin liiki. Leiti ka kaitsealuseid liike, nagu võldas, hink ja ojasilm.

Paljudele on jäänud arusaamatuks, kuidas nii kiiresti nii palju kalu hukkus. Kalateadlane Arvo Tuvikene selgitas, et silomahl justkui sööb veest kogu hapniku ära. Samas juhtis Tuvikene tähelepanu ka asjaolule, et kalade hukkumine ei ole seotud ainult hapnikuvaegusega. “Kuna hukkunute seas olid ka angerjas ja linask, kes taluvad hapnikuvaest vett, peab olema põhjusi teisigi,” seletas teadlane.

Tuvikese hinnangul oli Umbusi jões tegu mitme halva asjaolu kokkulangemisega. Lisaks sellele, et silomahl tarbis vees ära hapniku, sisaldab silo ammoniaaki, mis on elusorganismi jaoks ülimürgine. Ka lisas Tuvikene, et kalad ei pea vastu kiirele vee pH-taseme muutusele. “Piisab sellest, kui vee pH muutub järsult kahe ühiku võrra – juba see saab kaladele saatuslikuks.”

Praegu ei tea keegi, kui palju kalu jões elama jäi. Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Jarko Jaadla sõnas, et õnneks tehti 2019. aastal Umbusi jões kalastiku-uuring, seega neil on võrdlusandmed. Uus uuring, et võrrelda, kui hullus seisus on kalade arvukus nüüd, tehakse sügisel.

Keskkonnakahju on aga vääramatu. Kohalikke ja harrastuskalastajaid huvitas enim, millal võiks jõe tervis ja kalarohkus taastuda selliseks, nagu see oli enne reostust. Arvo Tuvikene pakkus, et inimese abiga kulub selleks vähemalt kolm-neli aastat.

See-eest vee-elustiku spetsialist Jarko Jaadla arvas, et jões võib kalavarude taastumine võtta aega isegi üle kümne aasta. Et ellujäänud kalad saaksid kudeda ja kalade arvukus edaspidi jões ei kannataks, kaalub keskkonnaamet mõneks ajaks rakendada kalastuskeelu.

Kommentaarid puuduvad