INTERVJUU | Politsei hindab: kas elektritõukerataste piirkiiruse alandamine aitab õnnetusi vältida?

Elektritõukerattad
Foto: Taavi Sepp / Ekspress Meedia

Joonatan Pärn

Sel aastal on Eestis toimunud elektritõukeratastega üle 230 liiklusõnnetuse, millest enamik on juhtunud renditõukeratastega. Bolt asub tõukerattaid turvalisemaks muutma ning kehtestab enda renditõukeratastele maksimumkiiruse limiidi reede ja laupäeva õhtuks 17 kilomeetrit tunnis varasema 25 kilomeetrit tunnis asemele. Kas see on piisav meede, et vähendada õnnetuste arvu? Teemasse aitab selgust tuua politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe.

Kui palju on sel suvel elektritõukeratastega liiklusõnnetusi juhtunud? Kui paljud neist on toimunud renditõukeratta juhi osalusel?

“Sel aastal on üle Eesti toimunud umbes 231 liiklusõnnetust ja enamik nendest on olnud rendielektritõukeratta juhi osalusel. See on kindlasti märkimisväärne osa,” selgitab Kullamäe.

“Eelmisel aastal oli samal ajal elektritõukeratturi osalusel umbes 147 liiklusõnnetust ja sel aastal juba 231.” Kullamäe lisab, et õnnetuste arv on kasvanud võrreldes eelmise aastaga üle 57 protsendi ja see on murettekitav.

Kui paljudes nendest liiklusõnnetustest on elektritõukeratta juht olnud joobeseisundis?

“Kui vaadata tänaseid õnnetusi, siis umbes 74 ehk umbes 30 protsendi ringis on olnud selliseid (õnnetusi), kus alkohol on olnud mängus. See on ikkagi päris suur osa,” nendib Kullamäe.

Tundub, et politsei on hakanud tihedamini kontrollima elektritõukerataste juhtide kainust. Mis saab vahele jäänud joobeseisundis elektritõukeratta juhist?

“Nii elektritõukeratta kui ka mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ei ole lubatud. Kui tuvastame, et elektritõukeratta juht on joobes, peatame ta kinni, kõrvaldame juhtimiselt ja menetlusliku otsuse teeb patrullpolitseinik kohapeal — kas siis karistab või on see mõni muu lahend. Ega me sealt mööda ei vaata,” kinnitab Kullamäe.

Ta lisab, et politsei on tõukerattureid kontrollinud juba pikemat aega. “Ei saa öelda, et oleme ainult see aasta (kontrollinud). Ka eelmisel aastal kontrollisime ja sekkusime. Meie jaoks on oluline, et ei sõidetaks kahekesi, tõukerattur oleks kaine ja teine pool, et alaealised ei kasutaks neid (elektritõukerattaid).”

Milline on karistusmäär joobeseisundis tõukeratta juhtimise eest?

“Karistusmäär ei ole nii range kui autojuhtide puhul, see on ikkagi selles võtmes leebem. Aga see on ikkagi päris suur,” räägib Kullamäe.

Bolt on vähendanud reede ja laupäeva õhtuti tõukerataste maksimumkiirust varasema 25 kilomeetrit tunnis asemel 17 kilomeetrini tunnis. Kas see on piisav meede elektriliste tõukeratastega juhtuvate õnnetuste vähendamiseks?

“Kindlasti on see üks meede ja politsei poolt täiesti tervitatav. Ega ükski kiirusealandamine ei võta ära täielikult seda, et ühtegi õnnetust ei juhtu, kuid kindlasti vähendab vigastuste riski,” selgitab Kullamäe.

“25 kilomeetrit tunnis tõukerattaga sõitmiseks on ikka päris hull kiirus. 17 kilomeetrit tunnis tähendab, et võimaliku õnnetuse korral on tagajärjed kindlasti väiksemad. See, et inimesed purjus peaga tõukerattaga sõidavad, on kahetsusväärne. Siin tuleks meelde tuletada, et liiklusvahend ei ole selleks, et purjus peaga sõita. Kui on tarvitatud alkoholi, tuleks ikkagi võtta takso ja sõita taksoga punktist A punkti B.”

Bolti muudatus ju purjus juhtimist ei takista.

“See võib vähendada (purjus juhtimist). Kui inimene leiab, et see (17 kilomeetrit tunnis) on tema jaoks väike kiirus, jätab ta tõukeratta võtmata ja tellib takso, et jõuda kiiremini sihtpunkti. Muudatusel võib olla ka selline mõju. Jah, sajaprotsendiliselt seda ei juhtu, et keegi, kes on tarvitanud alkoholi enam tõukeratast ei võta, vaid sõidab taksoga,” sõnab Kullamäe.

“Siin võib olla ka oht, et ei võeta Bolt, vaid konkurendi tõukeratas, aga eks siin peab  politsei kindlasti ka teiste rendifirmadega kohtumisi ja proovib seda mudelit läbi rääkida, et see oleks mõeldav ja ühetaoline,” lisab ta.

Väiksem kiirus peaks tähendama ka väiksemat pidurdusteekonda. Kas tõukerataste puhul mängib pidurdusteekond olulist rolli?

“Ikka. Iga liikuva objekti puhul mängib rolli pidurdusteekond ja kiirus. Mida suurem on kiirus, seda pikem on pidurdusteekond ja kui inimene on veel seal sõiduki peal ka alkoholi tarvitanud, siis seda aeglasem on reaktsioonikiirus. Neil kõigil aspektidel on omavaheline seos. Kindlasti saab kiiremini pidama, kui on väiksem kiirus, aga jääme lootma, et sellest on kasu.”

Kas politseil on soovitusi, kuidas peaks elektritõukerattaid kohandama, et vähendada joobes juhtimist ja joobes juhtide poolt tekitatud õnnetusi?

“Siin on ikkagi nii nagu ka autojuhtide puhul, et inimesed peavad mõtlema, et igasugune joobes juhtimine on keelatud,” räägib Kullamäe. Ta lisab, et teema juures on oluline ka kaaskodanike pöördumine oma tuttavate poole. Tema sõnul peaks julgema öelda sõbrale, et joobeseisundis elektritõukeratta juhtimine on vale käitumine ja selle asemel võiks sihtpunkti jõudmiseks kasutada taksot. 

Kullamäe toob välja ka turvalisust tõstvate tehnoloogiliste lahenduste olulisuse: “Näiteks raskeveokite puhul on võimalik kasutada alkolukku, et enne puhud alkomeetrisse ja vaatad, kas oled kaine ja siis avaneb võimalus seda rentida. Teine küsimus on selle seadme maksumuses ja selle paigaldamises, et kas see on turvaline ja kas sellest on ka kasu. Need aspektid tuleb läbi mõelda.”

Kullamäe sõnul on Bolt liikunud lahenduse suunas, kuidas seade suudaks ära tuvastada, kas tõukeratta peal on üks või kaks inimest. Kui süsteem tuvastab, et tõukeratta peal on kaks inimest, siis seade liikuma ei hakka. “Kindlasti on tehnoloogilised lahendused tervitatavad, kui neid on võimalik rakendada ja tulebki leida selliseid lahendusi, läbi mille on võimalik tuvastada, kas isik on tarvitanud alkoholi või mitte.” 

Kommentaarid puuduvad