Rõõmusõnum! Päästjaid ja politseinikke ootab ihaldatud palgatõus

Politseinik
Foto: Mart Sepp/Delfi

BNS

Siseministeeriumi valitsemisala palgafond kasvab 2023. aastal üle 20 protsendi ehk enam kui 50 miljonit eurot, mis võimaldab tõsta päästjate minimaalse palga 1620 euroni, politseinike minimaalse palga 1849 euroni ning päästekorraldaja palga 1631 euroni.

Ka sisekaitseakadeemia palgafond tõuseb oluliselt ja õpetajatele on võimalik tagada 25-protsendiline palgakasv sarnaselt muu haridusvaldkonnaga. Palgafondi täpse jagunemise asutuste sees otsustavad nende juhid.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on tänases olukorras täiendav rahastus siseturvalisuse palkadesse kriitilise tähtsusega. „Palgafondi kasv kindlustab siseturvalisuse valdkonna töötajatele väärika palgatõusu. Näiteks saame tõsta päästja minimaalse palga 1190 eurolt 1620 euroni, millega kaotame aastakümneid püsinud päästjate suure palgavahe kõigi teiste valdkondadega. Nii jõuab päästja keskmine palk järgmisel aastal Eesti keskmisele tubli sammu lähemale. Ka päästekorraldajate palk tõuseb oluliselt – 1631 euroni,“ ütles Läänemets. 

Minister lisas, et seekordsete palgatõusude erinevus varasematega seisneb selles, et tõusevad ka kontori ja tagalatöötajate palgad. „See on oluline, et ennetustöö ja laiapindse riigikaitse planeerimisvõimekus säiliks ning areneks ja, et eesliini palgatõus ei tuleks kellegi arvelt. Kogu siseturvalisuse valdkond saab sellest palgakasvust osa,“ rõhutas Läänemets. 

Läänemets selgitas, et palgafond kasvab märkimisväärselt terves siseturvalisuse valdkonnas. „Näiteks Päästeameti palgafond kasvab 2023. aastal 30 protsenti, häirekeskusel 22 protsenti ja sisekaitseakadeemias on võimalik õpetajate palka 25 protsenti tõsta. Siseministrina on minu üks prioriteet, et meie siseturvalisus oleks tagatud ka homme. Selleks on vajalik järelkasv, mis omakorda eeldab piisavalt õppekohti ning motiveerivat ja väärikat palka, mis noori siseturvalisuse erialadele õppima meelitaks. Seetõttu kaasneb Sisekaitseakadeemia palgafondi kasvuga üldine kõrghariduse rahastamise kasv, et väljaõpet viiks läbi oma valdkonna parimad. Loomulikult tagame mõistlikuma palgatasemega ka selle, et hoiame kogenud teenistujaid kauem valdkonnas tööl, ja paneme lõpuks piduri senisele sisejulgeolekutöötajate arvu kiirele vähenemisele,“ selgitas Läänemets.

Tema sõnul otsustab täpsema palgafondi jagunemise asutuste siseselt iga asutuse juht. „Asutuste juhid teavad kõige paremini, kust king rohkem pitsitab ning saavad oma inimeste ja kõigi meie turvalisuse huvides kõige õigemad otsused langetada. Küll aga leian, et kriitilise tähtsusega on alustavate teenistujate töötasu tõstmine, mistõttu olen asutuste juhtidele andnud minimaalsete palkade tõstmise suunised,“ rõhutas Läänemets.

„Tõsi – meie suur eesmärk on saavutada see, et nii politseinike kui ka päästjate minimaalne palk võrduks 1,2 kordse Eesti keskmise palgaga ning seda me täna veel ei saavutanud. Siiski on ka praegune palgatõus oluline samm õiges suunas, mis aitab tagada meie kaitsjate ja nende perede majanduslikku kindlustunnet ja heaolu,“ lisas Läänemets.

Lisaks palgatõusule saab olulise rahasüsti siseturvalisuse väljaõpe. Kokku kuus miljonit eurot eraldatakse järgmisel aastal siseturvalisuse vabatahtlike kaasamisse, laiapindsesse riigikaitsesse ja kogukondade ja vabaühenduste toetamisse. „Ukraina sõda ning mitmed teised inim- ja loodustekkelised kriisid mujal on näidanud kuivõrd oluline on kaasatus, väljaõpe ja valmisolek kodanike ja kogukondade tasandil. See on lahutamatu osa riigi julgeolekust, millesse tuleks pidevalt ja süsteemselt investeerida,“ rõhutab Läänemets. 

Rändemenetluse ja dokumenditaotlemise tõhustamiseks eraldatakse 2023. aastal kolm miljonit eurot lisaraha. Samuti taastatakse projekti „Kodud tuleohutuks“ rahastamine mahus üks miljon eurot aastas.

Kommentaarid puuduvad