OLE VALMIS! Mida teha elektrikatkestuse korral?

Elektrikatkestus
Foto: 123rf.com

olevalmis.ee

Peaminister Kaja Kallas hoiatas eelmisel nädalal toimunud telepöördumises kodanikke võimalike elektrikatkestuste eest juhul, kui Venemaa peaks Eesti enda elektrisüsteemist ootamatult lahti ühendama. Eleringi hinnangul muutus elektritarbijaid ei mõjuta, kuid siiski tasub teada, kuidas võimalikeks kriisiolukordadeks valmis olla.

Paljud seadmed Sinu kodus tarbivad elektrit. Enamasti sõltuvad sellest ka kodune veevarustus ja kanalisatsiooni äravool. Elektritoitel töötavad ka fonolukud, väravad, valve- ja hoiatussüsteemid ning paljud teised majapidamises olulised seadmed. Mis saab siis, kui elekter kaob pikemaks ajaks? Sel juhul oleme tõeliselt keerukas olukorras. Seega on oluline nüüd ja kohe läbi mõelda, missugused on elektrikatkestuste tagajärjed Sinu kodus ja millised on sel juhul Sinu alternatiivsed võimalused.

  • Kui võrguettevõte ei ole Sind ise elektrikatkestusest teavitanud, helista rikketelefonile 1343 või oma piirkonna jaotusvõrguettevõtjale.
  • Hoolitse selle eest, et saaksid tavapäraselt elektri abil töötavaid uksi ja väravaid avada ka mehaaniliselt. Hoia võtmeid kindlas kohas, et need vajaduse korral kiiresti üles leida.
  • Ühenda valve- ja hoiatussüsteemid katkematu toiteallika ehk UPS-seadmega.
  •  Veendu, et Sinu majapidamises oleks igal korrusel vähemalt üks akutoitel töötav suitsuandur.
  • Kui oled elektrikatkestuse tõttu lifti kinni jäänud, siis järgi liftiseinal olevaid juhiseid.
  • Võimaluse korral soeta ja paigalda elektrigeneraator.
  • Kasuta päikese- või tuuleenergiasüsteeme.

Mida teha, kui küte lakkab töötamast?

  • Kodus võiks olla vähemalt üks elektrist sõltumatu kütteseade, mida saab ohutult kasutada ka siseruumides, näiteks tavaline või gaasikamin, puuküttega ahi või pliit. Samuti sobib generaatoriga töötav elektriradiaator, soojapuhur, soojuspump vms.
  • Keskkütte puhul selgita välja, kas piirkonna kaugküttesüsteem jätkab tööd ka elektrikatkestuse korral.
  • Kui kütad gaasiga, siis uuri teenuseosutajalt või korteriühistult, kuidas on Sinu kodukandis tagatud katkematu gaasivarustus.
  • Kontrolli oma gaasiseadmete, näiteks pliidi või boileri kasutusjuhendist, kas ja kuidas saab neid kasutada ka vedelgaasiballooniga. Samas ära unusta, et ballooni võib ühendada üksnes pädevustunnistusega spetsialist.
  • Kui kütad gaasiga, lase spetsialistil teha valmis turvalised ühendused ja lisa kodustesse varudesse väike vedelgaasiballoon.
  • Hoolitse selle eest, et Sul oleks piisav küttematerjali varu vähemalt nädalaks.
  • Kui elad kortermajas, hinda koos korteriühistuga, kas majas saab kasutada ka alternatiivseid kütteseadmeid. Küttesüsteemi vale kasutamine võib tuua kaasa elektrikatkestuse või tuleohu. Seega arvesta küttesüsteemi kasutades alati ka tuleohutusega.

Mida teha kui pole vett või kanalisatsioon ei tööta?

  • Kui sõltud ühisveevärgist, uuri teenuseosutaja, korteriühistu või kohaliku omavalitsuse kaudu, kuidas on kriisi ajal tagatud elanike veevarustus.
  • Hinda, millised probleemid tekivad Sinu kodus, kui vett ei ole.
  • Kui Sul ei ole veekatkestuse korral teisi puhta vee saamise võimalusi, hoia kodus ühe nädala joogiveevaru. Kindlasti jälgi selle säilivusaega.
  • Hoolitse selle eest, et saaksid vajadusel vett ka alternatiivsest veevõtukohast, nagu allikas, looduslik veekogu või kaev.
  • Kodus võiksid olla varuks anumad, millega vajaduse korral vett tuua ja säilitada.
  • Jälgi, et saaksid vee kaevust kätte ka elektripumbata, näiteks käsipumba või nööri ja ämbri abil. Arvesta sellega, et harva kasutatava kaevu vesi ei pruugi olla kohe joogikõlblik.
  • Mõtle läbi koduloomade alternatiivne veega varustamine. Näiteks sobib neile joogiks vihma- või lumesulatusvesi.
  • Kui kanalisatsiooniteenus katkeb, kasuta tualetina prügikotte. Soovitatav on lisada prügikotti ajalehti, saepuru, turvast või muud imavat materjali.
  • Kanalisatsiooniteenuse katkedes saab võimaluse korral kasutada ka kuivkäimlat

Täpsemad juhised kriisiolukordades käitumiseks leiab olevalmis.ee veebilehelt! 

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on Balti riigid valmistunud Venemaa/Valgevene elektrisüsteemist lahkuma juba aastaid ning muretsemiseks pole põhjust. “Kui peaks aga juhtuma, et Venemaa ühendab meid enda elektrisüsteemist lahti varem, oleme me praegu valmis kiiresti sünkroniseerima Mandri-Euroopa sagedusalaga nii, et elektritarbija muutust ei märka. Selleks teeme me koostööd nii naaberriikidega kui ka kohalike elektritootjatega tagamaks sujuv üleminek ühest elektrisüsteemist teise,” selgitas Veskimägi.

Kommentaarid puuduvad