Eesti president Alar Karis käis kohtumas Arraiolose grupi riigipeadega, kus arutati Euroopa Liidu ida- ja lõunanaabruse julgeolekut. Karis tõdes kohtumisel peetud kõnes, et kui meie naaberriikides ei valitse rahu, siis pole rahu ka terves Euroopas. „Venemaa sõda ja agressioon Ukraina vastu on viimane häirekell Euroopale, peame võtma kiiresti rohkem vastutust oma julgeoleku eest, unustamata seejuures EL-i lähinaabrust. Kui meie naabruses pole rahu, ei ole rahu ka Euroopas. Kui rünnatakse meie naabreid, siis rünnatakse Euroopat,“ sõnas president Alar Karis Arraiolose grupi ehk EL-i 13 liikmesriigi presidendi kohtumisel Vallettas Maltal. Eesti riigipea sõnul on EL-i laienemine ja aktiivne koostöö lähimate naabritega geostrateegilised investeeringud kogu Euroopa julgeolekusse. „Sellele pole alternatiivi, arvan, et see on Venemaa agressiooni järel väga selgeks saanud,“ lisas president Karis. „Euroopa perekonda kuuluda soovivate naaberrahvaste hätta jätmine eskaleerib pingeid ja viib konfliktideni. Meie huvides on, et Euroopas valitseks demokraatia ja rahu, selleks peab jätkuma Euroopa integratsioon. On EL-i strateegiline huvi, et igal riigil, kes soovib olla EL-i kõrval või kuuluda EL-i, oleks see võimalus. EL-i laienemine on olnud kõige tõhusam vahend demokraatia, majanduskasvu ja õitsengu vööndi laiendamiseks meie kontinendil. Eesti on olnud ning jääb selle kindlaks toetajaks,“ sõnas president Karis. Ta rõhutas vajadust lõpetada EL-i majanduslik ja energiaalane sõltuvus autoritaarsetest partneritest. „EL peab saama teha otsuseid ja võtta seisukohti ilma väljapressimise riskita nende riikide poolt, kes ei austa rahvusvahelistel reeglitel põhinevat korda ja kelle arvates jõud sünnitab õiguse,“ ütles president Karis. „Oleme ajaloost õppinud – autoritaarne partner ei saa olla usaldusväärne partner. Ta ei kõhkleks kasutamaks majanduslikku sõltuvust meie vastu. Praegu näeme Venemaad pidamas mitut sõda korraga, kasutades ühe relvana energiajulgeolekut,“ lisas Eesti riigipea. President Karis kõneles ka EL-i ühtekuuluvuspoliitika olulisusest. Samuti rääkis ta usaldusväärsete taristuprojektide edendamisest ning pidas vajalikuks panustada rohkem algatustesse nagu EL-i Global Gateway ja meenutas Kolme mere strateegia tähtsust usaldusväärsete energia- ja transpordiühenduste rajamisel. „Sõda meie naabruses on selgelt näidanud, et mida paremini oleme ühendatud, seda tugevam on meie vastupidavus. See on ülioluline meie toidu-, energia- ja majandusjulgeoleku seisukohalt ning see on ka sõjalise koostöö oluline alus. Kujutagem ette olukorda, kui meil oleks vaja sõjalist või humanitaarabi viia Euroopa põhjaosast lõunasse,“ ütles president Karis. Presidendid keskendusid EL-i võitlusele desinformatsiooniga ning pidasid vajalikuks suurendada jõupingutusi strateegilises kommunikatsioonis valede ja väärinfo leviku vastu võitlemisel. „Me peame olema paremad oma kommunikatsioonis võitluses desinformatsiooniga,“ lausus president Karis. President Karis kohtus Vallettas Slovakkia presidendi Zuzana Čaputovága. Koos arutati Eesti ja Slovakkia koostöö tihendamist, Euroopa julgeolekuga seotud teemadel ja vahetati mõtteid Venemaa agressioonisõja teemal. Eesti ja Slovakkia tähistavad järgmisel aastal 30 aasta möödumist diplomaatiliste suhete sisseseadmisest. Slovakkia riigipea kutsus Eesti kolleegi visiidile. Arraiolose grupi nime all tuntakse 2003. aastal alguse saanud mitteformaalsete kohtumiste seeriat, kuhu sõidavad riigipead, kes ei osale Euroopa Liidu Ülemkogu töös. Tänavusel, 17. kohtumisel osalevad Eesti, Horvaatia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Iirimaa, Läti, Malta, Poola, Portugali, Sloveenia ja Slovakkia presidendid.
