Kallid hinnad sunnivad varastama? Tuntud jaekett: tänapäeva varas on väljanägemiselt täiesti keskmine inimene

Rimi järelevalve osakonna juht Kristian Randver selgitab, et käesoleva aasta algusest on tõesti edastatud politseile rohkem avaldusi kauplustes toime pandud kuri- ja väärtegude kohta. Kõige suuremat kasvu on seejuures näidanud isikute ja gruppide poolt toime pandud kordusvargused.

"Ühekordne edu innustab omakorda uuesti proovima."  

Ta lisab: "Iseteenindusega seotud pettuste puhul on samuti märgata nende juhtumite arvu tõusu, kuid pigem on need toime pandud inimeste rumalusest. Nimelt on levinud arusaam, et juhul, kui pettus õnnestus korra juba edukalt lõpule viia ning kinnipidamist koheselt ei toimunud, siis ollakse karistusest pääsenud. Ühekordne edu innustab omakorda uuesti proovima."

Päris nii lihtne see aga pole, sest Randveri sõnul on nad olnud väga edukad pettuste tagantjärele tuvastamises ning politseile raporteerimises. "Paljude jaoks on üllatus, kui saabub kutse politseilt ilmuda uurija juurde ülekuulamisele, et siis anda selgitusi toimepandud pahategude kohta ja vastu võtta karistus väär- või kuriteo eest."

Maxima Eesti turunduse ja avalike suhete osakonna juht Maris Kivi kinnitab asjaolu, et viimastel kuudel on poevarguste arv mingil määral tõesti kasvanud ning muutunud koordineeritumaks. "On üsna tavapärane, et suviti, kui inimesed liiguvad rohkem, kasvab ka poevarguste arv, talviti on see pigem madalam. Selles mõttes ei ole lõppenud suvi kuidagi eelmistest aastatest palju erinenud," nendib ta. 

Kivi lisab: "Mingit hüppelist poevarguste kasvu me täheldanud ei ole, eks iseteeninduskassade laiem kasutuselevõtt on toonud kaasa uusi katsetajaid. Täpset nimekirja varaste eelistuste kohta on keeruline anda, kuna proovitakse varastada erinevaid asju. Valdavalt on tegu väiksemate toodetega, mis mahuvad kas taskusse või põue – olgu selleks siis alkohol, elektroonikakaubad, hügieenitarbed või toit."

"Ühekordse vargusega jäävad vahele pigem lapsed või inimesed, kel see kogemata juhtus."

Kivi sõnul iseloomustab poevargaid peamiselt vilets elujärg. "Vähem on nende seas ehk lapsi ja noori, kes lihtsalt väljakutse pärast või adrenaliini mõjul varastavad. Üldiselt on keskmine poevaras selline, kes varastab mitu korda. Ühekordse vargusega jäävad pigem vahele lapsed või inimesed, kel see kogemata juhtus, sest midagi jäi kas äpis või iseteeninduskassas sisse skanneerimata."

Selveri kommunikatsioonijuhi Rivo Veski sõnul on poevarastega seotud probleeme igal ajal. "Kahjuks tuleb tõdeda, et see on kasvav trend. Kas seda siduda praeguse ajaga majanduses, elektrihindade kallinemise ja kõige muuga, on keeruline öelda. Näeme, et seosed võivad olla hoopis mujal ning need on seotud sellega, et jaeketid on viimastel aastatel väga tugevalt arendanud oma iseteenindussüsteeme." Veski kinnitab, et kui varem oli vargal pigem kindel profiil, siis tänapäeva varas on väljanägemiselt täiesti keskmine inimene.

"Eks osatakse ära näha neid hetki, kui on võimalik iseteeninduskassade või mõne muu ala kaudu koos kaupadega kauplusest maksmata väljuda. Kuigi me tegeleme vargustega intensiivselt, siis samal ajal oleme paralleeleselt oma turvasüsteeme ka väga palju kaasajastanud. Need, kes oma vargused meie kauplustes iseteeninduskassade kaudu teevad, on autentitavad," selgitab Veski.

Veski sõnul varastatakse peamiselt kaupu, mida saab edasi müüa. "Need on siis audiovidinad, kodutehnika, alkohol, suured tahvlid šokolaadi, aga ka või, kalatooted, toidulisandid ja kosmeetika."

Kaupluste turvamisel on võtmesõnaks nutikad lahendused

"Tänapäeva kaupluse turvamine käib läbi tehnoloogia, läbi heade kaamerate ja tuvastussüsteemide. Sellised targad lahendused on kõige suuremad abilised," räägib Selveri kommunikatsioonijuhi Rivo Veski. 

Maxima Eesti turunduse ja avalike suhete osakonna juht Maris Kivi kinnitab: "Kuna meil tegutseb juba mõnda aega ka videovalvekeskus, mille eesmärgiks on vähendada vargusjuhtumeid meie kauplustes ja ennetada pettusi, siis oleme ise põhjalikumad ja avastame neid juhtumeid rohkem. Arvestades, et meil on 83 kauplust üle Eesti, on tegu mahuka tööga. Selles keskuses töötavad inimesed võimaldavadki meil kõiki kauplusi korraga jälgida."