President Karis ÜRO kliimakonverentsil: energiakriisi nutikalt ära kasutades jõuame kiiremini ka kliimaneutraalsuseni

“Energiakriisist saadud hoog toob kiiremini ka kliimaneutraalsuse,“ ütles Eesti riigipea. Ta lisas, et Eesti on õppinud enda digiühiskonna ülesehitamisest, kuidas nutikus võib muutuse positiivseid mõjusid mitmekordistada. “Nii et tehkem asju, mida on vaja teha, targalt,“ lisas ta.

Venemaa sõda Ukrainas on toonud Euroopas kaasa kohutavaid inimkannatusi ning seadnud ohtu energia- ja toidujulgeoleku kogu maailmas.

President Karis nentis, et elame suurte ja oluliste muutuste ajal – fossiilkütuste ajastu asemele astub uus jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja puhaste lahenduste ajastu algus. “Ja seda lihtsal põhjusel: need lahendused säästavad kõige rohkem raha ja parandavad elukvaliteeti,“ sõnas ta.

Eesti rohetehnoloogia idufirmadel on president Karise sõnul mitmeid edulugusid, mida jagada. “Nii näiteks tegelevad meie ettevõtted metsandust või põllumajandust jätkusuutlikumaks muutvate tarkvaralahenduste ning nutikate energiatõhususe rakenduste arendamisega,“ lausus Eesti riigipea.

Kliimainvesteeringutest kõneldes rõhutas ta targa ja nutika tegutsemise tähtsust. “Kliimamuutused ei tunne riikide piire. On aeg mõelda mitte ainult kohalikult ja piirkondlikult, vaid üleilmselt. Sageli võivad meie enda ja planeedi jaoks suurimat kasu tuua need investeeringud, mis on suunatud väljaspoole meie riigipiire,“ sõnas president Karis. Ta tõi näiteks jõupingutused kliimamuutuste leevendamisel globaalses lõunas, aga ka Arktikas ja muudes piirkondades, mis sõna otseses mõttes või ülekantud tähenduses on leekides.

Kliimamuutuste murdepunktid ja planeedi taluvuse piirid on lähemal, kui varem arvatud, mis tähendab president Karise sõnul seda, et Glasgow ja Pariisi kliimalepete elluviimisega ei tohi viivitada ega seal seatud eesmärke vähendada.

Sharm el Sheikhis 6.-18. novembrini toimuv ligi 200 riigi esindajatega ÜRO kliimakonverents jätkab arutelusid, kuidas viia ellu Pariisis seitsme aasta eest sõlmitud kliimakokkulepet. Konverents keskendub kliimamuutustega kohanemisele, arengumaade rahastusele ning ka mullusel kliimakonverentsil Glasgow’s võetud ambitsiooni hoidmisele. Esimest korda toimub ÜRO kliimakonverents Aafrikas.