Siseministeeriumi analüüsi põhjal võis Eestis 2020. aastal kriminaaltulu ulatuda 1,7 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKP), mis on 458 miljonit eurot, vahendab BNS. Samal ajal arestiti vara 10,7 miljoni euro eest ehk 0,04 protsendi väärtuses SKP-st ja konfiskeeriti 2,24 miljoni euro väärtuses vara, teatas siseministeerium. Selle meetmega suudeti kuritegevusega teenitavat tulu mõjutada 2,3 protsendi võrra. Siseminister Lauri Läänemets ütles, et Eesti on selle näitajaga küll Euroopa keskmisel tasemel, kuid selgelt on ambitsioon kõrgem. „Kuritegevus ei tohi olla tasuv – see on lihtne põhimõte. Sellepärast oleme seadnud eesmärgiks mitmekordistada kuritegelikul teel saadud varade tuvastamist ja arestimist ning tõhustada kuritegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Küsimus on nii inimeste kindlus- kui ka õiglustundes, kus ühiskonnas kindlustunnet sisendabki teadmine, et kuritegelikul teel saadud kasu ähvardab igal ajal ära võtmine ning kurjategijat karistus,“ sõnas Läänemets. Minister lisas, et siseministeeriumi eestvedamisel on kahel järgneval aastal kavas ministeeriumide ja valitsemisala asutustega koostöös jõuda võimalike ettepanekuteni, mis aitaksid olulisel määral kaasa kuritegelikku tulu toova kuritegevusega võitlemisele. Läänemetsa sõnul loovad näiteks õppevisiidid, treeningud, erinevad välispraktika ja meie asutuste analüüsid ning uuringud baasi, mille põhjal hakata ette valmistama võimalikke muudatusi asutuste töökorralduses ja ka seadusandluses. „Uusi teadmisi saame kasutada ettepanekute tegemisel regulatsioonide muutmiseks ning ühtlasi taotleda ka sihtotstarbelisi lisarahastusi, millega vajalikke võimekusi arendada,“ selgitas Läänemets. Siseministeeriumi nõunik Mati Ombler märkis, et ehkki Eestis on säärane uuring esmakordne, siis mujal maailmas on peitkuritegevuse suurusjärke varem korduvalt analüüsitud. „Sellest hoolimata pole seni väga paikapidavaid metoodikaid õnnestunud leida. Seda nii tegevust iseloomustava varjatuse kui ka riikides peetavate statistiliste andmete puudulikkuse tõttu. Valminud analüüski püüab kaardistada ja kirjeldada seni tehtud hinnanguid ja tuua esile ühe versiooni võimalikust kuritegevuse ulatusest,“ sõnas ta. Analüüsis käsitletud materjalide alusel tõusetub ka võimalus, et Euroopa Liidus võis olla kuritegevusega teenitav tulu aastas keskmiselt 584 miljardit eurot ning vara arestimisega suudetakse kuritegevust mõjutada kuni 2 protsendi ulatuses. Siseministeerium analüüsis kriminaaltulu võimalikku ulatust Eestis 2020. aastal. Analüüs koondab kuritegevuse ulatust ja tulu puudutava teaduskirjanduse, uuringud ja analüüsid ning kõrvutab neid Eesti andmetega. See annab teadmisi varalist kasu teeniva kuritegevuse võimalikust ulatusest ja Eesti suutlikkusest kuritegevust varaliselt mõjutada. Analüüsis said tähelepanu narko-, relva- ja inimkaubandus, kaupade võltsimine ja piraatlus, varavastane organiseeritud kuritegevus, keskkonnakuritegevus, maksude tasumisest kõrvalehoidmine, kelmus ja korruptsioon, küberkuritegevus ja rahapesu. Lisaks käsitleti varimajandust kui võimalikku kasvulava kuritegevusele ning hinnati õiguskaitseasutuste suutlikkust kuritegevust rahaliselt mõjutada.
