Tallinna Lastehaigla avab uue ravivõimaluse

Lastehaigla spastilise pareesi meeskonna aastakümnete pikkune töö on jõudnud järgmisesse ja tähenduslikku etappi.
Lastehaigla spastilise pareesi meeskonna aastakümnete pikkune töö on jõudnud järgmisesse ja tähendusrikkasse etappi. — FOTO: Priit Simson

Teisipäeval ja kolmapäeval viivad lastehaigla spastilise pareesi meeskonna neurokirurgid esmakordselt iseseisvalt, ilma väliskonsultandi sekkumiseta läbi selektiivse dorsaalse risotoomia operatsioone, mis avab uue võimaluse lastel saada sellist ravi Eestis.

Spastiline parees on neuroloogiline seisund, kus peaaju kahjustuse tõttu on sageli just enneaegselt sündinud lastel tekkinud üla- ja alajäsemete osaline halvatus. Neid muutusi ei ole võimalik tagasi pöörata, kuid on võimalik raviga leevendada. Ühe ravimeetodina kasutatakse neurokirurgilist operatsiooni (SDR), mille käigus lõigatakse närvikiude, et leevendada spastilisust ehk lihaste pinget.

„Tallinna Lastehaigla spastilise pareesi meeskonna aastakümnete pikkune töö on jõudnud järgmisse etappi: neurokirurgid doktor Tarmo Areda ja doktor Andres Asser opereerivad patsiente esmakordselt iseseisvalt,“ tõi Tallinna Lastehaigla traumatoloogia-ortopeedia osakonna vastutav arst doktor Jana Kritt esile seekordsete operatsioonide erakordsuse.

„Meie lähinaabritel, lätlastel ja soomlastel, analoogilist kompetentsikeskust pole. Tallinna Lastehaigla spastilise pareesi meeskonnatöö jätkuna saaksime tulevikus pakkuda abi ka naaberriikide väikestele patsientidele,“ näeb Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees doktor Konstantin Rebrov väljakutset laiendada meeskonna koostööd veelgi.

Esimesed taolised operatsioonid toimusid Eestis juba möödunud aasta suvel. Neid juhtisid neurokirurg Sevgi Sarikaya-Seiwert Bonni Ülikooli haiglast ja neurofüsioloog Simone Wolter Berliini Charite kliinikust. Seekord opereerivad Tallinna Lastehaigla neurokirurgid iseseisvalt ning doktor Sarikaya-Seiwert osaleb konsultandi rollis.

„Tänu voluntaristidest mentoritele on meil nüüdseks koolitatud kogu interdistsiplinaarne meeskond, alates eelselektsioonist läbi kirurgilise ravi kuni pikaajalise rehabilitatsioonini. Keeruline operatsioon saab võimalikuks kui on head õpetajad, hästi planeeritud anesteesia ja neuromonitooring, järgneb hea taastusravi ehk osaleb kogu spastilise pareesi ravi meeskond. Väga oluline roll on siin meeskonnajuhil. See avab nüüd võimaluse ka nendele patsientidele, kellel ravi välismaal jäi kättesaamatuks majanduslikel, tugivõrgustiku puudumise või muudel põhjustel,“ selgitas Tallinna Lastehaigla meeskonna loodud uut ja väga vajalikku ravivõimalust neurokirurg, Põhja-Eesti Regionaalhaigla neurokirurgia keskuse juhataja doktor Tarmo Areda. 

Hinnanguliselt võiks Eestis olla aastas kuni 10−15 spastilise pareesiga patsienti, keda saaks SDR operatsiooniga aidata. 

Tallinna Lastehaigla spastilise pareesi meeskonda on kaasatud ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse, Ortoosimeistri ja Läti spetsialistid. Koostöö Läti füsioterapeutidega on kestnud viis-kuus aastat ja Läti patsiendid on korduvalt käinud Eestis konsultatsioonidel, mistõttu koostöö jätkudes võiksid ka nende SDR operatsioonid toimuda Eestis.

Neurokirurg doktor Tarmo Areda sõnul on patsiendi turvalisust silmas pidades äärmiselt oluline riskide minimeerimiseks opereerida õiges keskkonnas ehk neurokirurgia operatsioonitoas ja operatsioonipersonaliga, kes tegeleb neurokirurgiliste operatsioonide läbiviimisega iga päev. 

Tallinna Lastehaigla poolt on läbi viidud patsientidele vajalikud uuringud, anestesioloogia ja intensiivravi, postoperatiivne ravi ja rehabilitatsioon lastehaiglas ning selle edasine korraldamine, samuti patsientide regulaarne jälgimine koos tulemuste hindamisega. 

Varem viidi SDR operatsioone läbi Saksamaal. Veel 2021. aastal koguti ajakirjanduse vahendusel annetusi, et Eesti lastele saaks SDR operatsiooni läbi viia Saksamaal. Operatsiooni eest tasus küll Tervisekassa, aga elamis-, reisi- ja lisakulud tuli kanda patsientide lähedastel endil, mis käis paljudele üle jõu. 

2022. aasta suvel toimusid esimesed operatsioonid juba Eestis. Neid juhtis neurokirurg Sevgi Sarikaya-Seiwert Bonni Ülikooli haiglast ja neurofüsioloogina Simone Wolter Berliini Charite kliinikust. 

Kommentaarid puuduvad