Eestis elav Ukraina lillemüüja: vaimselt on raske, aga saan siin olles oma kodumaad aidata

Ukrainast pärit lillemüüja Khrystyna Didukh alustas kodumaal lilleäriga ligi kaksteist aastat tagasi. “Kogu see töö on seotud elu ja kasvamisega,” kirjeldas naine, miks ta armastab lilli ning oma tööd. Naistepäevaks oli ta tellinud Hollandist mitu rekkatäit tulpe, mis pidid Ukraina naisi tähtsal päeval rõõmustama. Paraku 24. veebruaril alanud Ukraina sõda muutis kogu olukorda ning Khrystyna ei saanudki rekkatäite tulpidega oma kodumaale minna. Sõja teisel päeval tuli naine Eestisse. “Mul oli siin juba oma ettevõte, mistõttu olin enne sõja puhkemist paar korda Eestis käinud,” ütles naine, miks ta otsustas just siin oma lilleäri jätkata.  Naine elas enne Ukraina linnas nimega Lviv. […]

Ukrainast pärit lillemüüja Khrystyna Didukh alustas kodumaal lilleäriga ligi kaksteist aastat tagasi. "Kogu see töö on seotud elu ja kasvamisega," kirjeldas naine, miks ta armastab lilli ning oma tööd.

Naistepäevaks oli ta tellinud Hollandist mitu rekkatäit tulpe, mis pidid Ukraina naisi tähtsal päeval rõõmustama. Paraku 24. veebruaril alanud Ukraina sõda muutis kogu olukorda ning Khrystyna ei saanudki rekkatäite tulpidega oma kodumaale minna.

Sõja teisel päeval tuli naine Eestisse. "Mul oli siin juba oma ettevõte, mistõttu olin enne sõja puhkemist paar korda Eestis käinud," ütles naine, miks ta otsustas just siin oma lilleäri jätkata. 

Naine elas enne Ukraina linnas nimega Lviv. "Tõesõna ma kardaks praegu Ukrainat külastada, kuna mäletan seda ilusalt ja puutumatult. Ja see pilt jääb alles seni, kuni ma tegelikkust oma silmaga ei ole näinud. Ma ei saa seostada Internetis nähtud pilte reaalsete kohtadega. Minu jaoks tundub see vaid õudusfilm," rääkis naine. 

Khrystyna tõdes raske südamega, et tema pere on jäänud sõjapiirkondade keskmesse. Vaatamata keerulisele olukorrale üritavad nad seal siiski tavapärase eluga jätkata. "Mu emal on lillepood ja ta teeb ka vabatahtlikku tööd. Isa on füüsika- ja matemaatikaõpetaja ning ta peab edasi loenguid, aga lihtsalt veebivahendusel."

Lillemüüja sõnul on vaimselt väga keeruline perekonnast eemal olla ja töö tegemist jätkata. "Iga päev on erinev. Ma mõnel päeval mõtlen, et ma ei saa hakkama... Aga siis ma jällegi mõtlen, et saan siin olles ka oma kodumaa aitamisse panustada ja see hoiab mind motiveerituna."

Khrsytyna teadis rääkida, et nii mõnedki tema tuttavad, kes sõja puhkedes põgenesid kodumaalt, on nüüd tagasi Ukrainasse pöördunud. "Kuskil mujal on vaimselt väga raske üksinda elada, kui tead, et sinu perekond ja lähedased võivad praegu olla sõjarünnaku all."

Eestisse saabumisest alates on naine pea kõik päevad järjest töötanud, sest lillede hulgitellimused said sisse antud juba ammu aega tagasi ning need tellitud lilled on vaja olnud maha müüa, kuna Ukrainas neid müüa ei ole võimalik. "Olen Hollandi firmale lillede eest endiselt võlgu üle 100 000 euro. Esmaspäeval tuli viimane rekkatäis tulpe, mis sai juba ammu ette tellitud. Vajaksin nende müümiseks hädasti Eesti inimeste abi," tõdes naine.

Kuigi naistepäeval oli tulpide müük väga edukas olnud ning kokku ostsid eestlased üle 15 000 tulbiõie, siis igapäevaselt nii suurt müüki naise sõnul ei toimu.

Khrystyna jaoks on väga oluline oma kodumaa toetamine ning osa lillede müügitulust annetab ta vaatamata võlale ka kodumaa toetuseks. "See, mida me siin iga päev teeme, on oluline. Nii et aidake, annetage, panustage vabatahtliku tööga ja ühel päeval näeme maailma ilma selle sõjata," ütles naine.

"Soovin tänada kõiki eestlasi selle suure toetuse eest, mida te meile sel ajal osutanud olete," lisas ta.