Kallas kinnitas Betsale, et Eesti toetus Ukrainale on vankumatu ning Eesti jätkab Ukraina toetamist nii kaitsealase abi kui humanitaarabiga, teatas valitsuse pressiesindaja “Kaitseotstarbeline abi Ukrainale on kõige tähtsam selleks, et Putin selle sõja kaotaks,“ märkis Kallas. Peaminister lisas, et Eesti oli üks esimesi riike, kes Ukrainale sõjalist abi saatis. Tegime seda koostöös USA, Ühendkuningriigi, Läti ja Leeduga veel enne laiamahulise sõja puhkemist. Eesti on peaministri sõnul suhtarve vaadates üks suuremaid Ukraina toetajaid. Eesti saatis Ukrainasse just äsja seitse kiirabiautot, ühe miljoni euro väärtuses ravimiabi ja mitmeid tonne toiduabi. Kokku on Eesti andnud Ukrainale ligi 2000 tonni erinevat abi. Tsiviilabi oleme […] Kallas kinnitas Betsale, et Eesti toetus Ukrainale on vankumatu ning Eesti jätkab Ukraina toetamist nii kaitsealase abi kui humanitaarabiga, teatas valitsuse pressiesindaja "Kaitseotstarbeline abi Ukrainale on kõige tähtsam selleks, et Putin selle sõja kaotaks,“ märkis Kallas. Peaminister lisas, et Eesti oli üks esimesi riike, kes Ukrainale sõjalist abi saatis. Tegime seda koostöös USA, Ühendkuningriigi, Läti ja Leeduga veel enne laiamahulise sõja puhkemist. Eesti on peaministri sõnul suhtarve vaadates üks suuremaid Ukraina toetajaid. Eesti saatis Ukrainasse just äsja seitse kiirabiautot, ühe miljoni euro väärtuses ravimiabi ja mitmeid tonne toiduabi. Kokku on Eesti andnud Ukrainale ligi 2000 tonni erinevat abi. Tsiviilabi oleme riikliku abi ja eraannetustena Ukrainale andnud üle 10 miljoni euro väärtuses. Humanitaarabi koordineerimiseks alustas välisministeeriumis tööd Ukraina humanitaarabi staap. Samuti arutasid Kallas ja Betsa viise, kuidas toetada Eestis viibivat ligi 19 000 Ukraina sõjapõgenikku. "Tunnen Eesti inimeste üle väga suurt uhkust, vaadates kui avatud südametega ukrainlasi aidatakse. Nüüd on esmatähtis aidata siia tulnud põgenikel parimal viisil Eesti ühiskonna ja keeleruumiga kohaneda ning siinses elus oma koht leida, et nad saaksid iseseisvalt hakkama. Ainult füüsilisest turvalisusest ei piisa, sest inimesed vajavad elu- ja töökohti, kooli- ja lasteaiakohti, samuti tervishoiu- ja teisi teenuseid. See on Eesti riigi ja ühiskonna jaoks suur vastutus ning väljakutse, sest sõjapõgenikud moodustavad juba rohkem kui protsendi Eesti elanikkonnast.“ Kallase sõnul tegutseb Eesti koos liitlastega selle nimel, et veelgi tõsta Putini kuritegeliku režiimi jaoks agressiooni hinda ja keerata kinni sõjamasina rahakraanid. "Just jõustus Euroopa Liidu neljas sanktsioonipakett ja jätkub töö uuega. Jätkame Putini režiimi majandusliku ja poliitilise isoleerimisega,“ ütles Kallas. Ta tõi esile Venemaa väljaviskamist Euroopa Nõukogust ja Rahvusvahelise Kohtu käsku Venemaal sõjategevus kohe lõpetada. „Need otsused näitavad, et agressoril ei ole meie seas kohta ning sõjakuriteod ei saa jääda karistuseta. Putinil ei tohi tekkida karistamatuse tunnet,” tõdes Kallas. Kallas kohtus reede hommikul ka Eesti suursaadikuga Ukrainas Kaimo Kuusega, kellega arutati samuti võimalusi Ukraina jätkuvaks igakülgseks abistamiseks. Peaminister avaldas suurt tunnustust Eesti saatkonna töötajatele, kes on alates täieulatusliku sõja puhkemist vapralt jätkanud Ukraina toetamist, sealhulgas abi kohale toimetamist. Peaministri sõnul on Eesti teinud kaalukaid diplomaatilisi pingutusi Ukraina igakülgsel toetamisel.