Marrani sõnul on näha, et välksõda Putinil vormistada ei olnud võimalik ning käib ümbervormistamine, et oleks võimalik 9. maiks mingisugunegi võit lauale panna. “Välksõda Kiievile kukkus läbi mastaapete valearvestuste tõttu,” ütles Marran, märkides, et Vene pool arvestas valesti Ukraina vastupanuvõimet, aga ka Lääne abi Ukrainale ning sanktsioonide mõju ründajale. “Me näeme, et 9. maiks soovitud võiduks võiks olla Venemaa vaates Donetski ja Luganski piirkonnas oma võimu kindlustamine, maismaaühendus Krimmiga ja ka Mariupoli okupeerimine. Samas tuleb arvestada, et konflikti lõppu 9. mai kindlasti ei tähista,” rääkis Marran. Rahuläbirääkimiste osas on Ukraina positsioonid selged – need on vaherahu ja Vene vägede tagasitõmbumine […] Marrani sõnul on näha, et välksõda Putinil vormistada ei olnud võimalik ning käib ümbervormistamine, et oleks võimalik 9. maiks mingisugunegi võit lauale panna. “Välksõda Kiievile kukkus läbi mastaapete valearvestuste tõttu,” ütles Marran, märkides, et Vene pool arvestas valesti Ukraina vastupanuvõimet, aga ka Lääne abi Ukrainale ning sanktsioonide mõju ründajale. “Me näeme, et 9. maiks soovitud võiduks võiks olla Venemaa vaates Donetski ja Luganski piirkonnas oma võimu kindlustamine, maismaaühendus Krimmiga ja ka Mariupoli okupeerimine. Samas tuleb arvestada, et konflikti lõppu 9. mai kindlasti ei tähista,” rääkis Marran. Rahuläbirääkimiste osas on Ukraina positsioonid selged – need on vaherahu ja Vene vägede tagasitõmbumine 24. veebruari eelsetele positsioonidele. Ühtlasi soovib Ukraina julgeolekugarantiisid kolmandatelt osapooltelt, ütles Marran. Vene poole nõudmised on Marrani sõnul Ukrainale vastuvõetamatud, näiteks Krimmi tunnustamine Venemaa osana, Donetski ja Luganski rahvavabarikide iseseisvuse tunnustamine, Ukraina demilitariseerimine, Vene üksuste jäämine pärast vaherahu Ukraina pinnale ja nii edasi. “Selge on see, et Ukraina neid nõudmisi täita ei saa,” ütles Marran, lisades, et kuna Ukraina on vapralt sõdinud, siis pole ka põhjust Venemaale järeleandmisi teha. Marrani sõnul ei ole Läänel põhjust Ukrainat survestada, vaid tuleb Ukrainat toetada kõikvõimaliku abi andmisega ning survestada just Vene poolt. Marrani sõnul on näha, et sõltumata läbirääkimiste kulgemisest jätkab Venemaa riigipea Vladimir Putin Ukraina hävitamist, kuna leiab, et Ukraina ei ole riik ning ukrainlased ei ole rahvus. “Kreml arvestad sellega, et kui hetkel ei õnnestu Kiievit vallutada, siis tuleb Ukraina riigipeale suruda peale sellised rahutingimused, mida ta poliitiliselt ei suuda üle elada,” rääkis Marran. Tema sõnul on sõja intensiivsus käinud sõltuvat nädalast üles ja alla ning praegu võib öelda, et käimas on madalama intensiivsusega periood. Samas on põhjust arvata, et alates aprilli keskpaigast sõja intensiivsus taas tõuseb. “Sõda kestab veel pikalt,” lisas Marran.