Ukraina vägi suutis eduka vastupealetungi käigus saavutada sõjas Venemaaga pöörde, kuid oma ala täielikuks vabastamiseks peavad Ukraina relvajõud läbi viima mitu edukat vasturünnakut ja ründeoperatsiooni, mis tähendab, et sõda tõenäoliselt venib ja jätkub ka 2023. aastal, seisab sõjauuringute instituudi (ISW) veebilehel. Analüütikud märgivad, et Ukraina-poolne Izjumi hõivamine tegi lõpu Venemaa väljavaadetele saavutada Donetski oblastis püstitatud eesmärgid. "Pärast Kiievi juurest taganemist aprilli alguses seadis Venemaa eesmärgiks Luganski ja Donetski oblasti ala täieliku hõivamise. Izjumi kaotus seab ohtu Venemaa kampaania esialgse plaani sõja praeguses järgus ja tagab, et Venemaa edasiliikumine Bahmuti või Donetski ümber ei saa olla määrav (kui see üldse juhtub)," rõhutab ISW. Samas märgib instituut, et praegu ei ole põhjust pidada Ukraina relvajõudude vastupealetungi Hersoni oblastis nipiks Harkivi suunalt tähelepanu kõrvalejuhtimiseks, sest Ukraina vägi ründas ja saavutasid edu mitmes olulises punktis Dnepri läänekaldal. "Ukraina surve Hersonis koos kiire vastupealetungiga Harkivis seab venelased kohutava aja ja ruumi dilemma ette. Tõenäoliselt ei jätku Venemaal reservväge, et viia lõpule uue kaitseliini moodustamine Oskoli jõele. Väidetavalt üritab ta seda teha enne, kui Ukraina üksused jätkavad üle selle positsioonil edasi liikumist, kui nad seda soovivad," ütlesid analüütikud. ISW märgib ka, et praegune vastupealetung ei lõpeta sõda, sest Kirde-Ukraina kampaania saab lõpuks lõpu, mis võimaldab venelastel taastada kindel kaitseliin ja võib-olla isegi alustada paigutisi vasturünnakuid. Selleks, et viia lõpule Venemaa okupeeritud ala vabastamine, peab Ukraina alustama järgneva vastupealetungiga, võib-olla isegi mitmega, nii et sõda jätkub tõenäoliselt ka 2023. aastal. Lisaks rõhutas instituut, et Ukraina pööras sõja hoo enda kasuks ning nüüd hakkab suure tõenäosusega lahingute toimumiskohta ja olemust üha enam dikteerima Kiiev ning Venemaa reageerib Ukraina kasvavale füüsilisele ja psühholoogilisele survele järgnevas sõjalistes kampaaniates üha ebaadekvaatsemalt. Analüütikud lisasid, et Ukraina relvajõudude vastupealetung Harkivi oblastis kahjustab Kremli suhteid Venemaa kaitseministeeriumiga, võõrandab Putinit veelgi kõrgemast sõjaväelisest juhtkonnast, suurendades avalikku kriitikat minister Šoigu ja kaitseministeeriumi vastu tervikuna, mis võib lõppkokkuvõttes viia kaadrimuudatusteni Vene väes.
