ÜRO: võimalus teha pandeemia järel üleilmne rohepööre on luhtumas

Maailm on kaotamas võimalust ehitada pandeemia järel üles jätkusuutlikum tulevik, leiab kolmapäeval avalikustatud ÜRO hinnang, mille järgi teenib rohepöörde huve vaid alla 20 protsendi pandeemiajärgsetest taastekuludest.

Ehkki COVID-19 tõi kaasa enneolematu majandusliku tagasilöögi on kasvuhoonegaaside emissioon 2020. aastal järsult kahanenud ning ÜRO ja Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) hoiatavad tagasipöördumise eest fossiilkütustel põhinevale taastumisele.

ÜRO hinnangul peab heitkoguste tase langema veel seitse protsenti kümne aasta jooksul, et Pariisi kliimaleppe eesmärke oleks võimalik täita. Umbes nii suur oli ka 2020. aasta langus.

Kuna taastuvenergia on varasemast taskukohasem, loodeti, et valitsused kasutavad pandeemia pakutud võimalust rohepöörde läbiviimiseks.

Kuid ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) leidis kolmapäeval, et vaid 18 protsenti seni teatatud pandeemia-järgse taastamise kuludest on säärased, mida võib pidada roheliseks.

UNEP-i tegevjuht Inger Andersen ütles, et taastekulusid hinnates ei ehita me paremat tulevikku.

"Siiani ei vasta üleilmsed keskkonnasäästlikud kulutused planeedi kolme suure kriisi ehk kliimamuutuste, looduse hävimise ja reostuse raskusastmele."

UNEP-i koostöös Oxfordi ülikooli teadlastega tehtud analüüs näitas, et 1,9 triljonist USA dollarist, mida 50 suuremat majandust on koroonataasteks lubanud, läheb vaid 341 miljardit roheprojektidele. 

"Selgelt on olemas mõned juhtivad riigid, kes võtavad rohelist taastumist tõsiselt, " ütles raporti autor Brian O'Callaghan Oxfordi ülikoolist. 

Analüüs tõstab esile Saksamaa ja Hispaania kavandatud toetused taastuvenergia projektidele ning Prantsusmaa ja Suurbritannia jõupingutused hoonete energiatõhususe suurendamiseks. 

"Kahjuks pole valdav enamus riike sellised ja pikk tee on selle nimel veel minna," ütles O'Callaghan.

Nn. räpase energia riikidena nimetatakse nii Hiinat kui ka Indiat, kes on teatanud söekasutuse laiendamisest, aga sinna kuuluvad ka USA, Kanada, Mehhiko ja Austraalia, kes kavandavad nafta- ja gaasivarude täiendavaid uuringuid.

Raport rõhutab, et lisaks negatiivsele mõjule heitkoguste vähendamiseks, toob selline lähenemine kaasa kogukondade ja töötajate terviseprobleemid.

Üleilmselt ei ole rohepöörde nimel tehtavad kulutused vastavuses keskkonnakriiside ulatusega, leiab raport. 

O'Callaghan juhib tähelepanu ka vastuolule rikaste ja vaeste riikide vahel. Rohepöördest hoolitakse rikkamates riikides, kuid arenguriikidel ei lase võlapiirangud seda teha. Seetõttu lõhe maailmas vaid süveneb.