Venemaa vastus Soome otsusele liituda NATOga: oleme sunnitud astuma sõjalisi vastusamme

"Soome liitumine NATO-ga kahjustab tõsiselt Vene-Soome kahepoolseid suhteid, stabiilsust ja julgeolekut Põhja-Euroopa piirkonnas," märkis Vene välisministeerium. 

"Venemaa on sunnitud astuma nii sõjalis-tehnilise kui ka muu iseloomuga vastusamme, et peatada sellega seoses riigi julgeolekule tekkivaid ohte," lisati ministeeriumi avalduses.

"NATO laienemine ja alliansi lähenemine meie piiridele ei tee maailma ega meie mandrit stabiilsemaks ja turvalisemaks," ütles varem Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

Vastuseks küsimusele, kas Soome liikmesus on Venemaa jaoks oht, ütles Peskov, et kahtlemata.

"Kõik sõltub sellest, kuidas see protsess aset leiab, kui kaugele meie piiri poole sõjaline taristu liigub," seletas ta.

Välisministeerium süüdistas NATO-t püüdes luua Venemaad väidetavalt ähvardavale sõjalisele ohule lisaks veel üks tiib.

"Helsingi peaks olema teadlik oma vastutusest ja sellise sammu tagajärgedest," teatas välisministeerium.

 Soome president Sauli Niinistö ja peaminister Sanna Marin teatasid neljapäeval, et pooldavad NATO-ga liitumist ja et ametlik otsus langetatakse nädalavahetusel.

Niinistö ja Marini ühisavaldus tähendab, et Soome esitab üsna kindlasti taotluse alliansiga ühinemiseks, ehkki mõned sammud tuleb astuda veel enne seda.

Soome poliitiline ja avalik arvamus kaldus järsult liitumise kasuks pärast seda, kui Venemaa saatis 24. veebruaril väed Ukrainasse.

Soomel on Venemaaga 1300-kilomeetrine (800-miiline) piir ja riik on aastakümneid olnud sõjaliselt neutraalne.

Vene välisministeerium süüdistas Soomet rahvusvaheliste kohustuste, eelkõige 1947. aasta Pariisi rahulepingu otseses rikkumises, sest "see nägi ette poolte kohustuse mitte sõlmida teise osapoole vastu suunatud liite ega osaleda koalitsioonides", samuti1992. aasta Vene-Soome suhete aluste lepingu rikkumises.

"Ei Venemaa kinnitused Soome suhtes vaenulike kavatsuste puudumise kohta ega meie riikide pikaajaline heanaaberliku ja vastastikku kasuliku koostöö ajalugu ei veennud Helsingit sõjalise neutraalsuse poliitika säilitamise eelistes," kurtis ministeerium.

"Miks peaks Soome muutma oma territooriumi Venemaaga sõjalise vastasseisu rajaks, kaotades samas iseseisvuse oma otsuste tegemisel, otsustab ajalugu," deklareeris Vene välisministeerium.