Türgi põhja- ja Süüria lõunaosa tabas esmaspäeva varahommikul viimase pea saja aasta võimsaim maavärin, milles hukkus 7. veebruari seisuga üle 4300 inimese ning mis tegi maatasa hooneid ja põhjustas maapinna võbelust nii, et seda oli tunda kuni Gröönimaani, vahendab BNS. Uudistekanal BBC News vahendas kohalikke allikaid, kelle sõnul võib ohvrite tegelik arv kasvada "märkimisväärselt". Maavärina magnituud oli 7,8 ja selle kese asus Türgi Gaziantepi linna lähedal. Maavärinale järgnes mitu tundi hiljem, juba otsingute ja päästeoperatsiooni ajal veidi nõrgem maavärin magnituudiga 7,5, kokku registreeriti üle 50 järeltõuke, millest võimsaima magnituud oli 6,6. Maavärin tegi maatasa terveid kvartaleid Türgi suurtes linnades rahutus piirkonnas, kus elab miljoneid sõjapõgenikke, nii Süüriast kui mujaltki konfliktidest. Päästjad kasutasid nii rasketehnikat kui käsitsi kaevamist, et eemaldada rususid ellujäänute otsimisel, keda nii mõnelgi juhul oli kuulda rusude alt abi hüüdmas. "Kuna ma elan maavärinatsoonis, siis ma olen harjunud raputada saamisega," ütles Melisa Salman, Türgi linnas Kahramanmaras elav 23-aastane reporter. "Ent see oli esimene kord, kui me oleme kogenud midagi sarnast. Mõtlesime, et tegu on apokalüpsisega." Süüria riikliku maavärinakeskuse juht Raed Ahmed ütles, et tegu on keskuse ajaloos registreeritud võimsaima maavärinaga. Türgis sai viimastel andmetel surma 2921 ja Süürias 1444 inimest. Mõlemas riigis on tuhandeid vigastatuid. Erdoğani jaoks võib olla tema kahe aastakümne võimuloleku aja kõige võimsam looduskatastroof proovikiviks ning oluliseks mõõdupuuks tema võimalustele saada tagasivalituks mais peetavatel presidendivalimistel. Maavärina hävitustöö Süürias. — FOTO: Scanpix Maavärinas purunes tuhandeid hooneid alates Aleppo linnast Süüria põhjaosas kuni Diyarbakiri linnani Türgis enam kui 330 kilomeetrit kirdes, vahendasid erinevad meediakanalid. Maavärin leidis aset kell 04.17 kahe miljoni elanikuga Gaziantepi linna lähedal ja selle kolle oli 17,9 kilomeetri sügavusel, teatas USA geoloogiateenistus (USGS). Päästetöid raskendas kohati tugev lumetorm, mis kattis suuri maanteid jää ja lumega. Ametnike sõnul on maavärin muutnud kasutuskõlbmatuks vähemalt kolm suuremat rahvusvahelist lennujaama, mis omakorda raskendab abi saatmist piirkonda. Taani geoloogiainstituud märkis, et peamise maavärina järelvõnked jõudsid kaheksa minutit hiljem Gröönimaa idarannikuni. Türgi Düzce provintsis leidis 1999. aastal aset maavärin magnituudiga 7,4, toona hukkus enam kui 17 000 inimest, sealhulgas umbes tuhat Istanbulis. Eksperdid on pikka aega hoiatanud, et võimas maavärin võib tekitada Istanbulile suurt hävingut, linnas elab umbes 16 miljonit inimest ning sealsete hoonete ehituskvaliteet ei ole vastav taolistele võimsatele maavärinatele. Viimane magnituudiga 7,8 maavärin tabas Türgit 1939. aastal, kui riigi idaosas asuvas Erzincani provintsis hukkus üle 33 000 inimese.
