Välisluureamet märgib oma värskes aastaraamatus, et 2023. aastal on sõjaline rünnak Eesti vastu ebatõenäoline, sest Venemaa sõjalised võimed on seotud sõjaga Ukrainas, kuid pikemas plaanis on Venemaa sõjakuse ja välispoliitiliste ambitsioonide tõttu julgeolekuriskid Eestile märkimisväärselt kasvanud, vahendab BNS. "Mobilisatsioon ja Venemaa planeeritud suurõppused võivad 2023. aastal veelgi pingestada julgeolekuolukorda Läänemere regioonis. Balti riikide seisukohast on Venemaal veel piisavalt sõjalist võimekust, et meie piirkonnas usutavat sõjalist survet avaldada," nentis amet. Välisluureameti hinnangul lähtub ainuke eksistentsiaalne oht meie regiooni julgeolekule, sealhulgas Eesti suveräänsusele, Venemaalt. "2023. aastal on sõjaline rünnak Eesti vastu ebatõenäoline, kuna Eesti piiri ligiduses alaliselt paiknevad Venemaa relvajõudude üksused on seotud sõjategevusega Ukrainas. Samas on julgeolekuoht märkimisväärselt suurenenud Kremli sõjakuse ja impeeriumi taastamise vaimust kantud välispoliitiliste ambitsioonide tõttu. On oht, et diplomaatilise ja/või sõjalise edu korral Ukraina küsimuses tugevdab Venemaa 2020. aastate keskel poliitilist ja sõjalist survet Balti riikidele," leiab amet. Eesti operatiivsuunda katva Venemaa relvajõudude 6. armee osised ja 76. ründedessantdiviis on sõja esimesest päevast olnud seotud lahingutega Ukrainas ja kandnud seal suuri kaotusi. 2022. aasta septembris käivitatud mobilisatsioon on puudutanud ka Pihkva ja Leningradi oblastit ning mõlemas piirkonnas on reservväelasi mobiliseeritud ning saadetud kaotuste kompenseerimiseks Ukrainas lahingus olevatesse üksustesse. Samuti on mõlema oblasti treeningaladel ja väljaõppekeskustes tehtud uute, reservistide baasil formeeritud üksuste väljaõpet. "Kuigi Venemaa mobilisatsioonivarudes jätkub tehnikat uute üksuste formeerimiseks, on küsitav vajaliku kompetentsi leidmine formeeritavate üksuste staapide mehitamiseks. Venemaa relvajõududest on paljud väljaõppekeskuste instruktorid siirdud Ukrainas võitlevatesse üksustesse ning see on põhjustanud taseme languse väljaõppekeskustes ja mobiliseeritute kokkuharjutamisel sidusateks üksusteks. On oht, et diplomaatilise ja/või sõjalise edu korral Ukraina küsimuses tugevdab Venemaa 2020. aastate keskel poliitilist ja sõjalist survet Balti riikidele," nentis välisluureamet. Ameti kinnitusel on suurte kaotuste tõttu Venemaa relvajõududes tekkinud oluline puudus noorem- ja vanemohvitseridest ning kompenseeritakse nooremohvitseride puudujääki sõjakoolide kursantide kiirendatud lõpetamisega, mis mõjub halvasti nende kvalifikatsioonile, samas vanemohvitseride puudujäägi korvamiseks kiireid lahendusi ei ole. Välisluureameti informatsiooni kohaselt plaanivad Venemaa relvajõud 2023. aastal sooritada manöövrid "Zapad 2023". Sõna "manööver" kasutatakse Vene sõjanduses enamasti mastaapse strateegilise õppuse kirjeldamiseks, mis toimub rohkem kui ühel strateegilisel suunal. Venemaal on igal aastal relvajõudude õppetsükli kulminatsiooniks strateegiline ühendõppus, mis aasta-aastalt roteerub nelja sõjaväeringkonna vahel, näiteks "Kavkaz 2020", "Zapad 2021", "Vostok 2022", kuid mastaabilt ei kvalifitseeru need alati manöövriteks. 2023. aastal peaks rotatsiooni alusel toimuma "Tsentr 2023", mistõttu ei ole "Zapad 2023" tavapärane osa strateegiliste õppuste rotatsioonist. Sellise tavapärasest õppetsüklist irduva mastaapse strateegilise ühendõppuse korraldamine lääne strateegilisel suunal samaaegselt sõjategevusega Ukrainas on käsitatav heidutuse ja ähvardusena lääneriikidele ning patriootlike meeleolude õhutamisena Venemaa elanikkonnas. "Venemaa peab Balti riike NATO haavatavamaks osaks, mistõttu oleksid need NATO ja Venemaa konflikti korral koht, kus sõjalist survet avaldada. Seetõttu käsitleb Venemaa Ukraina sõja tõttu nõrgenenud sõjalise võimekuse taastamist Eesti piiri vahetus läheduses väga tõenäoliselt esmatähtsana. Venemaa relvajõudude võimete kvantitatiivne taastamine Eesti piiri vahetus läheduses toimub kuni nelja aastaga. Balti riikide seisukohast on Venemaal veel piisavalt jõudu meie piirkonnas usutava sõjalise surve avaldamiseks," tõdes amet. Välisluureamet leiab, et Eesti seisukohast on oluline demonstreerida NATO reaalset sõjalist valmidust, et välistada Venemaa kiusatus alliansi julgeolekugarantiide paikapidavus proovile panna. "NATO ja Venemaa vahelise sõjalise konflikti tõenäosus suureneb, kui Venemaa peaks saavutama oma strateegilised eesmärgid Ukrainas – seega parandaks Ukraina võit sõjas Venemaaga ka üleüldist piirkondlikku julgeolekuolukorda," märkis amet.
