USA presidendi Donald Trumpi ja Põhja-Korea diktaatori Kim Jong-uni kohtumine Singapuris läks oodatult, leiab TTÜ õiguse instituudi dotsent, politiloog Holger Mölder, vahendab BNS. "Kuigi Donald Trumpi ja Kim Jong-uni kohtumise tulemusi on mõnedes meediakajastustes nimetatud üllatavateks, toimus kõik võrdlemisi etteaimatava stsenaariumi järgi. Kui poleks olnud lootust mingisugusele kokkuleppele jõudmises ja ühisavalduse sõlmimises, siis vaevalt, et seda kohtumist oleks ka toimunud," märkis Mölder. "Trumpile võis see olla kergeks moraalseks võiduks peale vastuolulist G7 kohtumist, mis viitasid vastuolude süvenemisele ja isegi väärtuste konfliktile Ameerika Ühendriikide ja teiste juhtivate lääneriikide vahel," leidis politoloog. "Singapuris leidis Trump häid sõnu läbirääkimispartneri kohta, keda ta nimetas muuhulgas võimekaks juhiks, kes soovib tuumarelvadest lahti saada," ütles Mölder. "Kokkuvõttes jääb paljuski selgusetuks, milles tegelikult kokku lepiti ja kuidas neid kokkuleppeid ellu viima hakatakse. USA ja Korea Vabariigi sõjaliste õppuste peatamine - kui need ikkagi peatatakse, sest ametlikku otsust pole veel tulnud - on siiski suures osas sümboolse tähendusega, sest ei räägitud ju ameeriklaste lahkumisest Korea poolsaarelt," lisas Mölder. "Kimi lubadus muuta Korea poolsaar tuumarelvavabaks jääb esialgu samuti poliitilise avalduse tasandile. Vaadates ajalukku meenub, et Ameerika Ühendriigid ja Korea Rahvademokraatlik Vabariik allkirjastasid küll madalamal tasemel 1994. aasta oktoobris kokkuleppe Põhja-Korea tuumarelvastusprogrammi peatamiseks, mille tulemusena oleks põhjakorealaste tuumarajatised tulnud demonteerida. Päriselus arenesid sündmused hoopis vastupidises suunas ja Põhja-Korea hoopis intensiivistas tuumarelva väljaarendamist, jõudes peagi esimese ametliku tuumakatsetuseni aastal 2006. Selgi korral oleme kuulnud palju ilusaid sõnu, kuid hinnanguid saab anda tegude järgi. Moodsas tõejärgses maailmas on nimelt oluline tähendus sotsiaalsetel konstruktsioonidel: kuidas me parajasti soovime näha mingi sündmuse interpreteerimist. Seetõttu võib tuumarelvadest vabanemine tähendada ka lihtsalt nende ignoreerimist," leidis Mölder. Põhja-Korea liider Kim Jong-un ja USA president Donald Trump kinnitasid teisipäevasel tippkohtumisel allkirjastatud ühisavalduses pühendumist "Korea poolsaare täielikule tuumavabadusele" ning lubasid ühiseid pingutusi "püsiva ja stabiilse rahurežiimi loomiseks poolsaarel. Neljapunktilises ühisavalduses ei mainita USA nõudmist "täielikuks, tõendatavaks ja pöördumatuks tuumadesarmeerimiseks". Põhja-Korea kinnitab üle Kimi ja Lõuna-Korea presidendi Moon Jae-ini 27. aprilli tippkohtumisel vastu võetud Panmunjomi deklaratsiooni, millega Pyongyang lubas liikuda Korea poolsaare täielikult tuumavabaks muutmise poole, seisis ühisavalduses.
