Ühendriikides algasid teisipäeval vahevalimised, mis on president Donald Trumpi ametiaja esimene suur proovikivi, vahendab BNS. Kaalul on eelkõige kontroll kongressi üle. Riigi ida- ja keskosas hääletus juba käib, jaoskonnad on praeguseks avatud umbes kolmveerandis 50 osariigist. Kongressi mõlemat koda - esindajatekoda ja senatit - kontrollivad praegu vabariiklased, kuid alanud valimised võivad seda muuta. Kongressil on määrav roll paljudes USA sise- ja välispoliitilistes algatustes ning sealne tasakaal oluliselt mõjutab seda, mida president saab ära teha. Ameeriklased valivad teisipäeval kõiki 435 esindajatekoja liiget, 35 liiget 100-liikmelisse senatisse, 36 kuberneri ja esindajaid osariikide seadusandlikesse kogudesse üle riigi. Kaks aastat on Trumpi administratsioonil olnud vabad käed, kuid vahevalimised võivad seda olukorda oluliselt muuta. Arvamusuuringute kohaselt on demokraatidel suured võimalused esindajatekoda oma kontrolli alla saada, samas kui senat jääb ilmselt endiselt vabariiklaste kätte. Valimispäeval võib otsustavaks saada osalusprotsent. Eelhääletamise võimalust kasutas üle 30,6 miljoni ameeriklase. Aktiivne osalus eelvalimistel viitab sellele, et lõplik valimisosalus võib kerkida üle 50 protsendi, mis on vahevalimistel haruldane. 2014. aasta vahevalimiste eelhääletusel osales 28,3 miljonit valijat, ühtekokku käis valimas üle 83 miljoni ameeriklase. Valimisaktiivsus jäi tollal 36 protsendi juurde. Trump on püüdnud mobiliseerida vabariiklaste toetajaid ning sütitada uuesti talle kahe aasta eest presidendivalimistel võidu toonud entusiasmi konservatiivsemate ja vähem haritud ameeriklaste seas. "Ma ei ole valimissedelil, kuid olen seda siiski, sest see on ka referendum minu üle," lausus president oktoobris Mississippis kampaaniaüritusel. "Kujutage ette, et ma olen valimissedelil."
