Homme
08. juul
15...20
7...15
Ülehomme
09. juul
15...19
7...14

Välismaa

Eurooplaste hinnangul eksootilisi loomi lemmikuna pidama ei peaks

Foto: Rauno Volmar/Delfi
13:33 10. juuni 2020
Autor: uudised.e
Allikas: BNS

87 protsenti küsitletud eurooplastest leiab, et eksootilisi loomi ei peaks pidama lemmikutena. Eurooplased seisavad ülekaalukalt eksootiliste lemmikloomade kaubanduse parema reguleerimise eest Euroopa Liidus. Uuring viidi läbi Savanta ComRes poolt Eurogroup for Animals ja AAP Animal Advocacy and Protection tellimusel, vahendab BNS.

Samas ei sisalda eelmisel nädalal avaldatud Euroopa Liidu 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia ainsatki selget sammu nende murede lahendamiseks ja lokkava eksootiliste loomade kaubanduse ohjamiseks. Suur enamus vastajatest ehk 87 protsenti kõigis küsitluses osalenud riikidest on nõus, et eksootilisi loomi ei tohiks pidada lemmikutena. 92 protsenti leiab, et eksootiliste loomadega äritsemist tuleks paremini reguleerida  ja 88 protsenti, et Euroopa Liit peaks laiendama enda rolli nende murede lahendamisel. See esmakordne sellesisuline küsitlus viidi läbi Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes, Hispaanias ja Poolas ning paljastas, et inimeste suhtumine on riigiti väga sarnane.

„Näha on, et ka eestlastele ei ole eksootiliste loomade kodudes pidamine meeltmööda. Järjest sagedasemaks on muutunud kodanike kaebused võõramaiste loomade müügikuulutuste peale. Leitakse, et seesuguseid loomi ei tohiks lemmikuna pidada ja vajalike tingimuste pakkumine kodustes tingimustes ei saa võimalik olla. Seoses COVID-19 epideemiaga on kasvanud ka inimeste hirm loomadel saadavate haiguste ees,“ kommenteeris Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) otsese abistamise juht Carol Liaks. 

Euroopa lemmikloomatoidu tootjate hinnangul peetakse Euroopa kodudes hetkel miljoneid eksootilisi loomi lemmikutena. „Eestisse tuleb igal aastal sisse umbes 3000 võõramaist looma. Mis nendest siin edasi saab ja kui palju loomi paljundatakse kohapeal, ei ole teada,“ lisas ELS-i juhatuse liige Geit Karurahu. Tegu on kasvava trendiga, millel on oluline mõju nii loomade kui Euroopa Liidu kodanike heaolule. Ühelt poolt on enamikul eksootilistest loomadest keerukad vajadused, mis muudab nad lemmikuna pidamiseks sobimatuteks. Teisalt võivad nad olla ka ohtlike haiguste kandjad ning põgenemisel või vabastamisel ohustada kohaliku looduse bioloogilist mitmekesisust.

„Selge enamus Euroopa kodanikest küsitletud riikides mõistab, et eksootilisi loomi ei tohiks pidada lemmikutena - see ei ole ei loomade, inimeste ega loodusliku mitmekesisuse huvides,“ leidis David van Gennep, AAP tegevjuht. „Oleme juba aastaid koputanud valitsuste ustele üle kogu Euroopa ja ka Brüsselis, et teavitada võime selle kaubanduse tõsistest ohtudest ning juhtida tähelepanu, kuidas eksootiliste loomadega äritsejate väga kitsa ringi huvid on tõenäoliselt läinud vastuollu enamiku eurooplaste tegeliku tahtega. Nüüd teame kindlalt. Euroopa Komisjoni passiivsus on siinkohal väga murettekitav.“

Ülemaailmse metsloomakaubanduse, sealhulgas üha paisuva Euroopa eksootiliste lemmikute turuga, on seotud mitmed ohud, mille tõsidus on saanud selgeks alles hiljutise COVID-19 pandeemiaga, mis näib olevat alguse saanud metsloomadelt. Sellele vaatamata on Euroopas praegu täiesti seaduslik pidada, müüa ja transportida tuhandeid eksootilisi loomaliike, muuhulgas ka nahkhiiri, pea vähimagi sanitaarkontrollita. Aastal 2015 suri Saksamaal kolm eksootiliste oravate aretajat, kes nakatusid uue bornaviiruse tüvega, mida nende loomad levitasid. See sama tüvi avastati hiljem ka Madalmaades peetavatel oravatel.

Nimetatud küsitlus peegeldab ka laiapõhjalist üksmeelt ehk 92 protsenti, et on vale püüda loomi loodusest lemmikuna pidamiseks. Reineke Hameleers, Eurogroup for Animalsi tegevjuht, leidis, et see peaks olema äratuskellaks Euroopa Liidus otsustajatele. „Eurooplased soovivad EL-ilt tugevat juhtimist maailma bioloogilise mitmekesisuse kaitsel. Euroopa Komisjon peaks näitama, et kuulab EL-i kodanikke ja soovib uue EL-i bioloogilise mitmekesisuse strateegia ellu viimisel eksootikutega kauplemise kontrolli alla saada,“ lisas Hameleers. 

Samuti kutsuvad AAP ja Eurogroup for Animals üles kehtestama üleeuroopaline nii-nimetatud positiivne nimekiri, mis määratleb lemmikuna pidamiseks ohutud liigid. Tegu on loomult ennetusliku meetmega, mis asendaks enamikus liikmesriikidest seni kasutusel oleva reaktiivse lähenemise. Selline nimekiri on juba edukalt kehtestatud Belgias ja Luksemburgis ning väljatöötamisel Madalmaades.

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.


Kommentaarid

Kommentaare 0
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!