USA president Joe Biden pidas kolmapäeval oma esimese kongressikõne, milles kutsus muu hulgas üles muutma Ühendriigid võrdsemaks riigiks, edastasid kohalikud meediakanalid. Teiste seas telekanalis CNN otsepildis edastatud kõne kanti üle kõige suurema vaadatavusega ajal. Oma sajanda ametisoleku päeva eelõhtul kongressi mõlema koja poole tehtavat pöördumist alustas president hinnanguga, et "Ameerika on taas liikvel" ehk pandeemia käes kannatanud riik on taas valmis tegutsema. Biden tõi välja oma administratsiooni ja kogu rahva edusammud pandeemiaga võitlemisel ja inimeste vaktsineerimisel. "Just teie tõttu ameeriklased on meie viimase saja päeva edusammud ajaloo ühe hullema pandeemia vastu olnud üks suurimaid logistilisi saavutusi, mida meie riik kunagi näinud on," rääkis Biden. Biden tõi muu hulgas näiteks, et eakate koroonaviirusest põhjustatud surmad on jaanuarist alates langenud umbes 80 protsenti. Üle poole kõigist USA täiskasvanutest on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi. "Minge kõik vaktsineerima!" kutsus Biden üles. President rääkis uhkusega ka koroonaviiruse pandeemia päästepaketist ja sellega kaasnenud abirahadest, mis paljudel hätta sattunud peredel on aidanud pinnal püsida. Bideni sõnul on tema administratsiooni eesmärgiks USA mitte ainult majanduslikult jalule aidata, vaid panna ka suurte hüpetega edasi liikuma. "Sain eelmiselt presidendilt päranduseks kriisis oleva rahva, kuid nüüd liigub riik taas jõudsalt edasi ja muudab raskused ressursiks," ütles president. Biden kattis oma kõnes kogu demokraatide pika sisepoliitiliste eesmärkide nimekirja, kaasaarvatud pereplaan, töökohtade loomine, võitlus rassismiga, politseireform, immigratsiooni soosivad reformid ja relvade omamine. Asjade parandamiseks kavatseb president muu hulgas kasutada vahendeid, mis peaks tulema president Trumpi jõukatele tehtud maksukärbete tagasipööramisest. Hiiglasliku paketiga toetatakse muu hulgas haridust ja lastehoiuteenuseid ning selle peamiseks eesmärgiks on keskklassi toetamine ja sinna tõusmise hõlbustamine. "Kuidas maksame minu töökohtade ja pereplaani eest? Tahan selgeks teha, et saame hakkama ilma puudujääki suurendamata. Ma ei hakka maksustama inimesi, kes teenivad vähem kui 400 000 dollarit. Kuid on aeg, et korporatiivne Ameerika ja kõige rikkam üks protsent ameeriklasi hakkaks oma õiglast osa maksma," manitses riigipea. Välispoliitika küsimustes rääkis Biden pühendumisest suhete parandamisele ülejäänud maailmaga ja USA positsiooni tagasivõitmisest. Biden tõi eraldi välja Hiina ja Venemaa, millega presidendi sõnul ei otsita konflikti, kuid kellele ei kavatseta ka järele anda. "USA kavatseb Hiinaga jõuliselt konkureerida, me tervitame võistlust ja me ei otsi konflikte," kinnitas Biden. "Ameerika seisab vastu ebaõiglastele kaubandustavadele, mis õõnestavad USA töötajaid ja tööstust, näiteks toetused riigiettevõtetele ning Ühendriikide tehnoloogiate ja intellektuaalse omandi vargus," sõnas president. "Olen ka president Xi Jinpingile öelnud, et me jätkame Indo-Vaikse ookeani regioonis tugevat sõjalist kohalolekut nagu ka NATO-ga Euroopas ja seda mitte konflikti alustamiseks, vaid selle ärahoidmiseks," jätkas Biden. Venemaa puhul meenutas Biden riigi pikka paturegistrit, mille seas inimõigused, küberrünnakud, valimistesse sekkumine ja muud vastuolud. Biden lubas samas, et ta ei püüa Venemaa kolleegi Vladimir Putiniga olukorda pingestada pärast mitmete sanktsioonide kehtestamist. "Ma tegin Putinile väga selgeks, et me ei taotle eskaleerumist, kuid nende tegevusel on tagajärjed," ütles president aastakõnes. Biden tõotas ühtlasi diplomaatiat ka nii Iraani ja ka Põhja-Korea tuumaprogrammide suhtes, mida nimetas siiski tõsiseks ohuks. "Teeme tihedat koostööd oma liitlastega, et tulla toime mõlemast riigist kaasnevate ohtudega diplomaatia ja heidutuse teel," sõnas Biden. Bideni kinnitusel vaatab tema administratsioon Põhja-Korea poliitikat eraldi üle pärast ekspresident Donald Trumpi ebatavaliselt isiklikku diplomaatiat, mis hõlmas kolme kohtumist liider Kim Jong-uniga. Iraani puhul tõi Biden näiteks katsed kõnelusi jätkata. Iraani tuumaleppe osapooled jätkasid teisipäeval Viinis kõnelusi selle taaselustamiseks. 2015. aastal sõlmitud lepingu osapooled on pidanud kõnelusi alates aprilli algusest, et püüda Ühendriigid sellesse tagasi tuua. Iraan on keeldunud Ühendriikidega otse läbi rääkimast, kuid USA delegaadid on lähedalasuvas luksushotellis ning neid hoiab asjade käiguga pidevalt kursis Euroopa Liidu läbirääkija.
