Euroopa Liit sõlmis Pfizer/BioNTechiga lepingu kuni 1,8 miljardile doosile 

Catlin Saar

Euroopa Liit sõlmis Pfizer/BioNTechiga lepingu kuni 1,8 miljardi täiendava COVID-19 vastase vaktsiinidoosi tellimiseks, lausus laupäeval Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

"Mul on hea meel teatada, et EL-i komisjon kiitis just heaks lepingu BioNTech/Pfizeriga aastateks 2021-2023, mis tagab 900 miljonit doosi (+ 900 miljonit optsioonina)," postitas ta Twitterisse EL-i tippkohtumiselt Portugalis. 

"Järgnevad teised lepingud ja teised vaktsiinitehnoloogiad," lubas ta. 

Uus leping, mis pälvis kõigi liikmesriikide toetuse, ei hõlma ainult vaktsiinide tootmist, vaid jälgib ka seda, et kõik vajalikud komponendid oleks pärit EL-ist.

Euroopa Komisjon on seni sõlminud lepingu 2,3 miljardi vaktsiinidoosi ostmiseks kuuelt eri ettevõttelt. "Järgnevad uued lepingud ja uued vaktsiinitehnoloogiad," lausus Von der Leyen oma Twitteri postituses.

Lepingu eesmärgiks, lisaks juba kokkulepitud 600 miljonile BioNTech/Pfizer doosile, on tagada 450 elanikuga Euroopa Liidule piisav vaktsiinivaru ka lisadoosi manustamiseks, kinnitas EL.

Lisaks on tellitava vaktsiiniga võimalik laiendada kaitsesüstimist ka alaealistele ning madalama sissetulekuga riikidele väljaspool EL-i.

Von der Leyen on öelnud, et mRNA tehnoloogia, mida BioNTech/Pfizer ja teised vaktsiinitootjad kasutavad, on osutunud ohutuks ja tõhusaks.

Saksa BioNTech ning Ühendriikide Pfizer on suurendanud Euroopa varustamist oma ühiselt välja töötatud vaktsiiniga ning nende vaktsiin on praegu peamine, mida EL-is kasutatakse.

Lisaks on EL ostnud vaktsiini ka AstraZenecalt, kes pole aga tarninud lubatud koguseid ning kelle vaktsiini maine sai kannatada seotusest võimalusega haruldase tromboosi tekkeks. Lisaks on EL soetanud ka Moderna ja Johnson & Johnsoni vaktsiine.

Pärast aeglast vaktsineerimise algust on EL tempot oluliselt tõstnud ning enam kui veerand elanikest on saanud vähemalt ühe kaitsesüsti.

27-liikmesriigiga bloki eesmärgiks on vaktsineerida 70 protsenti elanikest juuli lõpuks. Enne suurt suvepuhkuste perioodi on mitmed riigid end ka sammhaaval avama hakanud.

Von der Leyen on jäänud kindlaks ELi strateegiale, et vaktsiinilepingute sõlmimise eest vastutab Euroopa Komisjon, ehkki pälvis esialgu palju kriitikat vaktsineerimise aeglase alguse pärast.

Euroopa ja USA vaidlevad selle üle, kas koroonavaktsiinide patentide tühistamine aitaks kaasa vaesemate riikide paremale vaktsiiniga varustatusele.

EL on saatnud seni kolmandatele riikidele üle 200 miljoni vaktsiinidoosi, samas kui USA saatis vaid 2,7 miljonit doosi Mehhikole, nimetades seda "laenuks".

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juht Tedros Adhanom Ghebreyesus säutsus, et "Euroopa roll maailmas võitluses COVID-19 on olulisem kui kunagi varem," lisades, et see "näitab, et kui teeme koostööd ühiste eesmärkide nimel, oleme üheskoos tugevamad".

EL on suur WHO Covaxi programmi toetaja, varustades vaktsiiniga ka madalama sissetulekuga riike.

Kommentaarid puuduvad